Saadetud 23. novembril 2019.

Saaja: Tarmo Soomere, Teaduste Akadeemia president
Koopia: Riigikogu sotsiaalkomisjon, Riigikogu keskkonnakomisjon

SELGITUSTAOTLUS

Olles tutvunud teie arvamusega 5G tehnoloogia kohta (“Arvamus viienda põlvkonna mobiilsidetehnoloogia (5G tehnoloogia) paigaldamisega seotud riskide kohta Eesti elanikele ja keskkonnale“) ei anna mulle rahu mõned erinevused, mille leidsin, võrreldes teie arvamust, mille edastasite riigikogu sotsiaalkomisjonile, emeriitprofessor Hiie Hinrikuse ekspertarvamusega, millele oma arvamuses viitate (edaspidi HH), ja soovin nende kohta selgitusi.

Väidate oma arvamuse punktis 1 järgmist:

(a) “Tugev elektromagnetkiirgus võib kahjustada paljunemisorganeid ja mõjutada sigivust ning olulisi protsesse rakkudes.”

Hiie Hinrikuse ekspertarvamuses on sarnane info kirjas järgmiselt: „Ammu ja hästi on teada, et elektromagnetkiirgus kiirgus kahjustab paljunemisorganeid ja mõjutab sigivust. Paljudes töödes on näidatud, et nii soojendav kui ka nõrk kiirgus vähendab spermatosoidide liikuvust, nende kontsentratsiooni ja eluvõimet, tekitab muutusi nende DNAs (Aitken, 1999; Aitken jt, 2005; Agarwal jt, 2008; Adams jt., 2014).“ (HH C3, 3. lõik)

Millistele allikatele tuginete siin teie, kui viitate ainult tugevale kiirgusele ja eirate nõrga kiirguse mõju?

(b) „Hästi on teada, et intensiivne mikrolainekiirgus võib kahjustada silmi, mõjutada kesknärvisüsteemi ja kognitiivseid võimeid.“

Hinrikuse ekspertarvamusest sarnane info: „Kiirgus mõjutab kesknärvisüsteemi ja kognitiivseid võimeid. Madalatasemeline mikrolainekiirgus muudab aju bioelektrilisi rütme ja elektroentsefalograafilist (EEG) signaali, mõjutab aju hematoloogilist barjääri, une kvaliteeti, vähendab õppimisvõimet ja mälu (Regel jt, 2007; Hinrikus jt, 2008, Valentini jt 2007; Nittby jt, 2008; Juutilainen jt, 2011; Stam 2010).”  (HH C3, 5. lõik)

Millistele allikatele tuginedes olete lisanud omadussõna “intensiivne”, kui Hinrikus mainib hoopis madalatasemelist kiirgust?

Järgnevad tervisemõjud, mida Hinrikus on pidanud oluliseks välja tuua, olete hoopis oma arvamusest välja jätnud, ometi ei ole need sugugi vähemtähtsad eelnevalt mainitutest ning juhivad veelkord tähelepanu just madala tasemega kiirguse mõjule: „Elektromagnetiline kiirgus mõjutab olulisi protsesse rakkudes. Rohkearvulised katsed on näidanud, et madala tasemega kiirguse mõjul suureneb kaltsiumi ioonide voog läbi rakumembraani, tõuseb vabade radikaalide tase, suureneb oksüdatiivset stressi ja tekivad muutused DNA struktuuris (Liu-Liu ja Adey, 1982; Leszczynski jt 2002; Blank ja Goodman 2009, De Iuliis jt, 2009, Blank ja Goodman 2011, Leszczynski jt 2012, Burlaka jt, 2013).” (HH C3, 8. lõik)

Samuti ei pea te mainimisväärseks Hinrikuse arvamuses välja toodud olulisi negatiivseid mõjusid lindudele, mesilastele ja taimedele, mille olulisust meie ökosüsteemis ei saa aga alahinnata (HH lisa E). Kolmandaks ei pea te mainimisväärseks kiirguse olulist mõju tundlikele, mille puhul samuti on viidatud isegi väga nõrga välja mõjule: „On teada ülitundlikkus elektromagnetväljadele (sarnane allergiale), mille puhul võib mõjuda isegi väga nõrk väli (Hedendahl jt, 2015). Need inimesed tunnevad ennast elektromagnetväljas halvasti. Ilmneb väsimus, unisus, peapööritus, kontsentreerumisvõime langus, probleemid mäluga ja unehäired.“ (HH lisa C, 10. lõik)

Paratamatult jääb tunne, et üritate nõrga kiirguse mõju tähtsust vähendada ja jätta komisjonile muljet, et muretseda tasub ainult tugeva, intensiivse kiirguse pärast, millega me igapäevaselt oma elukeskkonnas ilmselt kokku ei puutu. Ning seetõttu jõuategi paradoksaalsele järeldusele: „Ei ole arukas loobuda uutest võimalustest, mida toob endaga kaasa kiiremat andmevahetust pakkuv juhtmevaba 5G tehnoloogia. Ülikiire teabe edastamine koos telemeditsiini ja andmeid reaalajas analüüsiva tehisintellektiga võib lisaks muudele rakendustele viia ka meditsiinilise sekkumise põhimõtteliselt uuele tasandile ja nõnda kujuneda oluliseks teguriks inimtervise hoidmisel ja parima ravi pakkumisel,“ soovitades põhimõtteliselt, et annaksime rohelise tule tegurile, mille ohutut taset pole kindlaks tehtud (HH p.1.2. 2. lõik ) ja mille ohutus tervisele pole tõestatud (HH lisa C 11. lõik), mille mõju on kumulatiivne (samas) ning mille kohta Hinrikus väidab, et „(p)ikaajaline viibimine ka nõrgas koherentses elektromagnetkiirguses võib viia pöördumatute muutusteni ja võib ohustada tervist“ (HH lisa C kokkuvõte)?

Vastust ootama jäädes,

---

On muidugi äärmiselt kahetsusväärne, et Hinrikus lähtub 5G võimalikele tervisemõjudele hinnangu andmisel üksnes sagedustest, andes nii Soomerele kui ka riigikogu komisjonide liikmetele piisavalt julgustust ja toetuspinda, et selle riskantse tehnoloogia kasutuselevõtule kätt mitte ette panna. Ometigi võinuks ka Hinrikuse järgneva lõigu puhul “Nendest madalamad 694-790 MHz ja keskmised 3,4-4,2 GHz sagedusalad on lähedased juba kasutusel olevatele sagedustele ja nende bioloogilise mõju osas ei ole põhjust oodata mingeid erisusi (Lisa C). Sellepärast ei näe ma ka põhjust peatada nende sagedusalade kasutuselevõttu” märgata vasturääkivust, kus viidatud lisas C toob ta ise välja juba praegu kasutusel oleva tehnoloogia vähem ja rohkem tõsiseid tervisemõjusid ning kokkuvõttes rõhutab, et „(p)ikaajaline viibimine ka nõrgas koherentses elektromagnetkiirguses võib viia pöördumatute muutusteni ja võib ohustada tervist.“

Veelgi problemaatilisem on aga see, et Hinrikus jätab oma ekspertarvamuses täiesti tähelepanuta 5Gga möödapääsmatult kaasneva “asjade interneti”, millega lisandub võrku meie ümber miljoneid uusi kiirgavaid seadmeid, ning 5G tehnoloogia eripärad, millele on tähelepanu juhtinud isegi Euroopa Parlament (http://www.europarl.europa.eu/thinktank/en/document.html?reference=IPOL_IDA(2019)631060), näiteks: 

“5G raadiokiirgusväljad on üsna erinevad eelmiste generatsioonide omadest 5G keeruliste mõlemas suunas kiirtena toimuvate ülekannete poolest – saatjast seadmesse ja tagasi. Olgugi et väljad on kiirtena tugevalt fokusseeritud, muutuvad need kiiresti ajas ja liikumisel ning seetõttu on ennustamatud, kuna signaalitasemed ja mustrid toimivad vastastikku suletud ringi süsteemina. Seda tuleb veel usaldusväärselt reaalsetes olukordades kaardistada, laborist väljaspool”

ja

“Pikaajalised tehnoloogia-uuringud on väga hädavajalikud. Üks põhiprobleem on ebatavaline [5G] levimise fenomen…“.

Samuti käsitletakse selles dokumendis võimalikke tervisemõjusid:

“Üks asi, mida praegu veel hästi ei mõisteta, on 5G etteennustamatud levimise mustrid, mis võivad kaasa tuua kiirgusega kokkupuute vastuvõetamatud tasemed inimeste jaoks”

ning

“Suur mure on kerkimas seoses võimalike mõjudega tervisele ja ohutusele, mida põhjustab 5G-ga kaasnev võimalik et palju suurem kokkupuude raadiosagedusliku elektromagnetkiirgusega. Suurenev kokkupuude ei pruugi tuleneda ainult palju kõrgemate sageduste kasutamisest 5G puhul, vaid samuti ka eri signaalide võimalikust kuhjumisest, nende dünaamilisest loomusest ja kompekssetest häiremõjudest, mis võivad ilmneda eriti tihedalt asustatud linnapiirkondades.”

Kuna viidatud dokument on avaldatud juba käesoleva aasta aprillis, on loogiline eeldada, et kõik teemat käsitlevad isikud on end selle sisuga kurssi viinud. Paraku aga ignoreerivad meie poliitikud ja teadlased võimalikke 5Gga kaasnevaid riske ja ohumärke ning on andnud sisuliselt loa korraldada reaalajas inimkatseid – mis teatavasti on ebaeetilised ja vastavalt Nürnbergi koodeksile ka keelatud, eriti kui katses osalejad pole andnud oma teadlikku nõusolekut ning eriti veel, kui mitmed võimalikud katsealused on katses osalemisest keeldunud, nagu on tänaseks mitmed Eesti inimesed ka riigikogu komisjonidele teada andnud.

Rahvaalgatuse kaudu andis 1122 inimest selge sõnumi, et ei soovi 5G tehnoloogiat, kuni selle ohutus saab tõestatud. Ja Hinrikus väidab, et selle ohutust ei olegi kunagi võimalik tõestada. Seega juhul, kui inimeste vastuseisust ja põhiõigustest hoolimata Eestis 5G paigaldatakse, tuleb austada nende 1122 inimese soovi jääda 5Gst puutumatuks, sest tehnoloogia, eriti veel riskantne tehnoloogia, ei saa kunagi olla olulisem kui inimene.