Barbara Koeppeli (Washingtonis elav sotsiaal-, majandus-, sise- ja välispoliitiliste teemadega tegelev uuriv ajakirjanik) 28.12.2020 The Washington Spectatoris ilmunud artiklist on kokkuvõtte teinud Merle Otsmaa.
NB! KIIRGUSINFO SOOVITAB: pikema ja põhjalikuma eestikeelse artikli leiad siit: https://www.kiirgusinfo.ee/koeppel-rahamangud/
Viimase paarikümne aasta jooksul on sidetööstus reklaaminud mobiiltelefone kui suurimat saavutust. Paraku on üle 2000 teadusuuringu tõestanud, et juhtmevaba sideteenusega kaasnevad elektromagnetväljad (EMV) põhjustavad aju-, kilpnäärme-, eesnäärme- ja rinnakasvajaid, akustilist neuroomi, DNA kahjustusi, viljatust, elektroülitundlikkust, mälu ja motoorika halvenemist. Haigused, mis varem kimbutasid peamiselt üle 50-aastasi, ilmnevad üha rohkem lastel.
Elektromagnetväljade kahjulikku toimet kinnitavad veel:
| * Interphone-uuring (uuringus osalesid Austraalia, Kanada, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Iisraeli, Itaalia, Uus-Meremaa, Jaapani, Norra, Rootsi ja Suurbritannia teadlased, tulemused 2011.a) |
| * Prantsuse CERENATi uuring (2014. a); |
| * REFLEXi uuring (maksumus 3 mln eurot, 2004. a); |
| * National Toxicology Program (NTP, kestis 10 aastat ja läks maksma 30 mln dollarit) |
Tundes muret juhtmevabade seadmete ohtude pärast on 254 teadlast 44 riigist kutsunud ÜROd üles karmistama elektromagnetväljade piirnorme ja teavitama avalikkust terviseriskidest. ÜRO pole sellele üleskutsele reageerinud. Seoses 5G rakendamisega on hoiatused veelgi tungivamad: 2020. aasta oktoobris pöördusid 407 teadlast ja arsti Euroopa Komisjoni poole avaldusega peatada 5G kasutuselevõtt, mis suurendab oluliselt kokkupuudet raadiosageduslike elektromagnetväljadega. Pöördumist on ignoreeritud.
Cellular Telecommunications Industry Association (CTIA) väidab, et juhtmevabad seadmed ja mobiilimastid ei kujuta endast ohtu tervisele. Raadiosageduslik kiirgus võivat põhjustada ainult kudede lühiajalist ülekuumenemist, mida kehtestatud piirnormide tasemel ei juhtu. CTIA väidab, et EMV seostamine pikaajaliste haigustega nagu vähk on marginaalsete „häireteadlaste“ väljamõeldis.
Miks eitatakse kahjulikke mõjusid?
“See kõik on seotud rahaga ja mängus on miljardid, isegi triljonid,” ütleb Colorado ülikooli teaduskeskust juhtiv biokeemik Jerry Phillips. Tõepoolest, 2018. aastal oli mobiiltelefonide müügitulu maailmas enam kui pool triljonit dollarit. Praegu reklaamivad tööstus ja tema toetajad viienda põlvkonna mobiilistandardit 5G, mis pidavat tooma USA majandusele 500 miljardit dollarit kasumit. 5G tehnoloogia kasutab millimeeterlaineid koos mikrolainetega. Kuna 5G lained saavad liikuda vaid lühikestel vahemaadel, tuleb signaalide vastuvõtmiseks ja saatmiseks antennid ja mastid paigaldada iga 100-200 m järel. Phillipsi sõnul suurendab see elekromagnetvälja võimsust eksponentsiaalselt. USA valitsuse aruandekontor (GAO) on nõus, et 5G sagedustel pole pikaajaliste tervisemõjude kohta uuringuid läbi viidud, kuid sellegipoolest reklaamib see 5G-d.
Kompromissile läinud järelevalveorganid
Valveagentuurid levitavad pidevalt ühepoolset sõnumit, mida nende autoriteedi tõttu peetakse objektiivseks. Ometi on huvide konflikt selgesti näha. President Obama pani 2013. aastal FCC-d (föderaalne kommunikatsioonikomisjon) juhtima CTIA tegevjuhi Tom Wheeleri. 2016. aasta kõnes ütles Wheeler 5G-s kahtlejatele „Hoidke teelt kõrvale. Kümned miljardid dollarid majanduses on ainsana oluline.” Uus juht Ajit Pai (endine Verizoni õigusnõustaja) keelas kohtuga ähvardades takistada linnadel 5G antennide paigaldamist. FDA (toidu- ja ravimiamet) juht Jeffrey Shuren on samuti lojaalne tööstusele. Ajakirjas Captured Agency kirjutas ajakirjanik Norm Alster 2015. aastal, et valitsus on teeninud ligi 100 miljardit dollarit, müües EMV sagedusvahemikke. Ka kohalikud omavalitsused saavad kasu.
„Tervisekaitse“
Washington ülikooli teadlane Henry Lai nendib, et isegi Ameerika Vähiliit kiidab heaks tööstuse seisukohti. Ka Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja USA Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskused (CDC) kordavad refräänina: „kiirgusprobleeme pole olemas”. WHO toetab järjekindlalt Rahvusvahelise Mitteioniseeriva Kiirguskaitsekomisjoni (ICNIRP) seisukohta, mis alates 1992. aastast väidab, et EMV ainus mõju kehale võib olla kudede kuumenemine. Paljudel ICNIRPi liikmetel on tõsised huvide konfliktid. Näiteks Microwave News toimetaja Louis Slesini sõnul tunnistas ICNIRPi esimene juhataja Michael Repacholi 2006. aastal, et telekommunikatsioonitööstus rahastas poole WHO 1996.a kiirgusmõjude uuringu projekti eelarvest. ICNIRPi teadusnõustamisgruppi kuuluv Andrew Wood juhib Austraalia Swinburne’i ülikoolis laborit, mida toetab riigi suurim telekommunikatsiooniettevõte Telstra Corporation. ICNIRPi liige Rodney Croft, kelle juhitud uurimiskeskus loodi Telstra rahastuse ja laboriseadmetega, ütles Austraalia Broadcasting Corporationi uudistesaatele: „Paljud uuringud on selgelt näidanud, et tervisele ei ole mitte mingit mõju.”
Lojaalne ajakirjandus
Enamik ajakirjandusest kordab agentuuride seisukohti. Leheküljesuurustel pindadel reklaamitakse moodsaid sideteenuseid. The New York Timesi suurim aktsionär on Carlos Slim, kelle firma America Movil on Ladina-Ameerika suurim telekommunikatsiooni pakkuja. Verizon teeb Timesiga koostööd 5G projektis.
Ajakirjanik William Broad tsiteeris Templi Ülikooli radioloogiaprofessor Marvin Ziskinit, kes väitis, et 5G emissioonid peaksid siseorganitele olema ohutumad kui eelmiste põlvkondade kiirgused. Kuid Ziskini ja tema kaasautori Kenneth Fosteri artikleid rahastavad Wi-Fi Alliance ja Mobile & Wireless Forum ehk MWF, kaubandusgrupp, mille liikmete hulka kuuluvad Apple, Motorola, Samsung ja Sony. Tööstuse lemmikutena kutsuti Foster ja Ziskin juhtima MWF-i 2016. aasta seminari Belgias ning Fosteri kõne andis sellele põhisuunitluse. Broad tsiteerib ka Oxfordi ülikooli vähiuurijat David Robert Grimesi, kelle avaldused toetavad 5G-d ja juhtmevabu seadmeid ning keda finantseeritakse tööstuse poolt.
Uuringute survestamine
Henry Lai vaatas läbi 326 raadiosagedusliku kiirguse uuringut, mis teostati aastatel 1990–2005, ja avastas, et kahjulikke mõjusid leidsid 70% tööstusest sõltumatut uurijat, samas kui tööstuse poolt rahastatud projektide hulgas oli selliseid vaid 30%.
Füüsikalise keemia teadur John Allis ja biofüüsik Carl Blackman (keskkonnakaitseagentuuri EPA teadlased) kiiritasid oma uuringu käigus äsjakoorunud kanapoegade aju ja leidsid, et kiirgus muutis ajukude. See oli ülioluline avastus ja nad tahtsid seda edasi uurida, kuid EPA peatas rahastamise. Kui Lai ja tema uuringupartner professor N. P. Singh avastasid, et „ohutu“ tasemega kiirgus purustas rottide ajurakkudes DNA-d (avaldati 1995. aasta Bioelectromagnetics väljaandes), kärpis Motorola rahalisi vahendeid ja asus uurijaid diskrediteerima. Lai sõnul üritati neile pidevalt katsete metoodikat dikteerida.
Utah’ ülikooli emeriitprofessor Om Gandhi leidis, et iga millimeetri kohta, mille võrra mobiiltelefoni peale lähemal hoitakse, suureneb neeldumine 15–30%. Tulemuste avaldamise järel lõpetati tema rahastamine.
Jerry Phillipsi meeskond sai Motorolalt raha EMV kiirguse uurimiseks. Motorola ei tahtnud kuulda kiirguse negatiivsetest mõjudest ja keelas tulemuste avaldamise, kuid need avaldati siiski. Pärast seda soovis Motorola, et teadlased jõuaksid vastupidistele järeldustele kui Lai ja Singh DNA purunemisi analüüsides. Kuid DNA kahjustused tulenesid tõesti kiirgusest. Jälle käskis Motorola andmeid mitte avaldada. Phillipsi sõnul on võimalik mistahes uuringutulemusi ümber lükata, kui valida selleks sobiv metoodika. Tavatsetakse tuua põhjenduseks, et uuringud tühistavad üksteist. Kui hilisem teadustöö kahjulikke bioloogilisi mõjusid ei leia, siis esimene uuring arvesse ei lähe. Henry Lai ütleb kokkuvõtvalt: „Tööstuse sõnul ei näita tervisemõju pooled uuringud. Isegi kui see oleks tõsi, kas võime teist poolt eirata?”
Loe pikemat artiklit eesti keeles siit: https://www.kiirgusinfo.ee/koeppel-rahamangud/
Originaal: https://washingtonspectator.org/wireless-hazards/
