2020. aasta septembris esitasid üle 60 Prantsusmaa linnapea ja ametniku peaminister Jean Castexile petitsiooni 5G moratooriumi kehtestamiseks. Allakirjutanud viitavad juhtmevaba kiirgusega kokkupuute suurenemisele ning vajadusele hinnata keskkonnamõjusid enne 5G rakendamist.
“Meie, linnapead ja valitud ametnikud teeme ettepaneku kehtestada 5G paigaldamisele viivitamatult moratoorium, vähemalt kuni 2021. aasta suveni. Palume, et selle moratooriumi ajal toimuks detsentraliseeritud demokraatlik debatt 5G ja digiseadmete kasutamise üle.” Samuti soovitakse omavalitsustele õigust rakendada ettevaatuspõhimõtet.
“5G kiirgus lisandub eelmiste tehnoloogiate – 4G, 3G ja 2G omale, mis toob kaasa selle kiirgusega kokkupuute suurenemise inimeste jaoks. Samamoodi on kiireloomuliselt vaja panna küsimärgi alla omavahel ühenduses olevate objektide hulga hüppelise suurenemise tervisemõjud.”
“Digiseadmete kasutamisega kaasnevad keskkonnamõjud suurenevad ning kasutuse plahvatusliku kasvuga ei ole oodatavat tulu tänu eksitavalt nimetatud “dematerialiseerimisele” näidatud. (… ) Lisaks kiirendab 5G rakendamine hüppeliselt mittetaastuvate loodusressursside kasutamist, reostust haruldaste metallide kaevandamise tõttu ning suure koguse jäätmete tootmist, mida vaevalt suudetakse ümbertöödelda. Hetkel on ringluses ja müügil väga väike arv mobiiltelefone, mis ühilduvad 5G-ga. Selle mobiilivõrgu rakendamine hõlmab seetõttu suure osa varustuse uuendamist, mis veelgi suurendab ökoloogilist jalajälge ja jäätmete mahtu, püüdes saada kasu tehnoloogilisest innovatsioonist, mille kasulikkust on veel vaja tõestada. Seetõttu on vajalik esmane keskkonnamõjude uuring 5G kohta, enne kui kaaluda selle kasutuselevõttu.”
Link linnapeade ja ametnike petitsioonile: change.org
Selline petitsioon ei tule kindlasti kui välk selgest taevast. Vastuseis 5G-le Prantsusmaal on olnud jutuks juba varemgi. Alles hiljuti kirjutasime Prantsusmaa linna Grenoble’i linnapea sirgeseljalisest otsusest keelata tema linnas 5G väljaehitamine, kuna “tervisemõjude osas pole mingit selgust ja ma olen skeptiline meie elu totaalse digitaliseerimise suhtes.“
Ka Korsika assamblee on teatanud 5G-le oma territooriumil moratooriumi kehtestamisest. Prantsusmaa riiklik tervisekaitseagentuur (ANSES) on hetkel läbi viimas 5G mõju-uuringut ning Korsika ametnikud tahavad enne otsustamist tulemused ära oodata. (allikas)
Viimane uudis moratooriumi kehtestamise kohta tuli aga linnast Lille, kuna selle linnapea Martine Aubry väljendab kahtlusi 5G tervise- ja keskkonnamõjude osas: “Kuna meie kahtlused püsivad 5G kasutuselevõtu osas nii tervise kui ka digitaalse kainuse seisukohast, hääletasime (…) moratooriumi poolt. On vaja kiiresti peatuda!“, kirjutas Twitteris linnapea Martine Aubry. Moratooriumi ettepaneku tekstis on kirjas, et enne, kui saab kinnitada, et 5G tähendab linna ja selle elanike jaoks kindlasti progressi, tuleb selgust tuua mitmetel hallidel aladel. “Viimaste kuude jooksul avaldatud ametlikud aruanded (…) ei võimalda kõige pädevamatel asutustel endiselt välistada reaalset ohtu elanikkonnale seoses selle uue tehnoloogiaga kokkupuutumisega”. (artikkel)
Ametnikud avaldavad imestust ka 5G-ga kaasnevate suurte investeeringute üle, eriti praeguses COVID-19 puhanguga seotud keerulises finantsolukorras, samuti 5G tehnoloogia “tegeliku kasu” üle, mis nõuab inimestelt ja spetsialistidelt oma elektrooniliste toodete uuendamist olenemata nende reaalsest kasutuseast.
Vastuvõetud ettepanek näeb ette kohaliku omavalitsuse territooriumil 5G tehnoloogiaga seotud antennide paigaldamise edasilükkamise vähemalt kuni ANSESe aruande eeldatava avaldamiseni aastal 2021.
Bordeaux ‘metropol oli juba septembri lõpus vastu võtnud ettepaneku, milles palutakse valitsuselt kehtestada 5G tehnoloogia suhtes moratoorium ja lükata edasi sageduslubade oksjon.
Toursi linnapea Emmanuel Denis on samuti teada andnud, et soovib 5G-le moratooriumi kehtestamist, kuna 5G on äärmiselt energiakulukas ja tõstatab küsimusi riigi strateegilise autonoomia kohta: “moratooriumi kehtestamine 5G kasutuselevõtuks Prantsusmaal tundub mulle hädavajalik. Sellise tehnolooga puhul, millel on märkimisväärne mõju infrastruktuurile, on oluline esitada küsimus nii tervisliku kui ka ökoloogilise mõju kohta.” (allikas)
