Me elame huvitaval ajal, kus suur osa meie elust ning ka suhtlusest ja tarbimisest on kolinud netti. Pea kõik on justkui ühe hiirekliki kaugusel ning ilmselt on neidki mudilasi maailmas juba päris palju, kes oskavad YouTube’is multikat mängima panna enne, kui nad kõndima või rääkima õpivad.

Paljud meist magavad nutifon padja all, et mitte mingil juhul ühtki sõnumit maha magada. Mobiil on justkui meie teine aju, süda või teadvus, ilma milleta enamik enam oma elu ette ei kujuta. Tehnoloogia arendajate järgmisi ideid tervitatakse enamasti rõõmuga ning vähe mõeldakse kogu selle maailmaga kaasneva raadiosagedusliku elektromagnetkiirguse peale, mis salakavalal, vaiksel, peaaegu tajumatul moel meid kõiki mõjutab ja kahjustab.

Kiirgusest rääkides kuuleb tihti vastuväiteid nagu “aga kus on siis laipade mered?”

Jah, tõesti, kus nad siis on? Õige vastus oleks: nad on ettevalmistamisel. Nimelt on tehnoloogiast tuleneva kiirguse mõju kumulatiivse iseloomuga ehk et kahjustused tekitavad enamasti aja jooksul. Iga kokkupuute kord kiirgusega salvestub meie kehas ning haigus lööb välja alles siis, kui meie rakud tõepoolest ei suuda enam selle pideva stressiga toime tulla.

Peamised mitte-ioniseeriva kiirguse allikad on nii laialt levinud olnud alles viimased 5-10 aastat: wifi, nutitelefonid, tahvlid, nutikellad jms. Kõige ohtlikum on kiirgus loodetele ja lastele, täna ei ole meil aga ühtki täiskasvanut veel, kes oleks eostatud ja ka üles kasvanud sellises kiirgusfoonis, nagu on meie praegused 5-aastased lapsed.

Samuti on ajas pidevalt tihendatud antennide võrgustikku, praegu on meil korraga 2G, 3G ja 4G saatjad ning juba plaanitakse järgmise generatsiooni tehnoloogia – 5G rakendamist. 5G rakendamisega kaasneks aga tänase niigi ohtliku kiirgusfooni oluline tõus, mis tuleneks osalt lisanduvatest 5G saatjatest ja samuti asjade interneti ehk värkvõrgu tekkest.

Asjade interneti saabumine tähendab seda, et kõikvõimalikud seadmed, vidinad, masinad, autod jne ühendatakse võrku, mis tõstab kiirgusfooni veelgi. 5G leviaukude vältimiseks saadetakse 5G saatjad ka kosmosesse. Plaani kohaselt peaks selliseid satelliite kosmosesse saadetama 12 000.

Et selle sammuga kaasnevatele riskidele tähelepanu pöörata, on teadlased koostanud pöördumise „Stop 5G on Earth and in Space“ („Peatage 5G Maa peal ja kosmoses“), millele tänaseks on oma toetusallkirja andnud üle 100 000 inimese ja ühingu üle maailma! Ka sina saad sellele soovi korral oma toetusallkirja anda SIIN!

Teadlased on tõsiselt mures

Üle 230 teadlase enam kui 40 riigist on väljendanud oma tõsist muret aina suureneva EMVdega kokkupuute üle juba enne 5G paigaldamist. Nad viitavad faktile, et elektromagnetväljad mõjutavad elusorganisme enamikest rahvusvahelistest ja riiklikest kiirgusnormidest oluliselt madalamatel tasemetel. Selliste mõjude hulgas on näiteks suurenenud vähirisk, geneetilised ja
reproduktiivsüsteemi kahjustused, sh viljatus, õpiraskused ja mäluhäired, neuroloogilised haigused, Alzheimeri tõbi ning negatiivne mõju inimeste üldisele enesetundele. Uuringud näitavad, et negatiivsed mõjud ei puuduta üksnes inimesi, vaid ka loomi ja taimi.

Eestis kehtestatud mitteioniseeriva kiirguse piirnormid on maailma kõrgeimad ja need ei võta arvesse reaalseid tervisemõjusid, mis tekivad tõestatult isegi miljoneid kordi madalamate kiirgustasemete juures. Lisaks ei võta need arvesse pulseerimist (nagu ülal kirjutasime, on pulseerivad väljad veelgi kahjulikumad), pikaajalist mõju ega mittesoojuslikku toimet – ehk normide aluseks on võetud eeldus, et kui kiirguse mõjul koed ei soojene, siis kahjulikku mõju ei saa olla.

See on kahjuks vale, kuna elektromagnetväljade bioloogiline mõju tekib hoopis muude, mittesoojuslike biokeemiliste protsesside kaudu, kuhu on kaasatud pingetundlikud kaltsiumikanalid (VGCC). Ja neid absurdselt kõrgeid piirnorme plaanitakse veelgi tõsta, sest muidu ei õnnestu 5Gd täie võimsusega rakendada.

5G tervisemõju osas ei ole tehtud mingeid bioloogilise mõju uuringuid

Seega tähendab see seda, et 5G kasutuselevõtt on otseses mõttes inimkatsed, mis viiakse läbi katsealuste teadliku nõusolekuta. See on aga vastuolus inimeste põhiõigustega ja Nürnbergi koodeksiga.

Maailma ühe suurima kindlustushiiu SWISS RE äsja avaldatud raport SONAR 2019 toob välja ülevaate uute tekkivate riskide kohta, mille TOP 5 seas on ka 5G ehk täpsemalt „võimalik oht 5G mobiilivõrkude levikust“.

Raportis kasutatud tingmärgid näitavad, et 5G on liigutatud kõige suurema võimaliku mõju kategooria alla, ning kõige rohkem nähakse 5Gga seonduvalt ette õnnetusjuhtumeid ja kahju varale, samuti suurenevat muret elektromagnetväljade võimalike kahjulike tervisemõjude pärast.

Praeguseks on 5G tehnoloogia paigaldamine peatatud Brüsselis, Rooma XII linnaosas, neljas Šveitsi kantonis (Vaud, Genf, Neuchatel ja Jura) ning Mill Valley linnas Californias USAs. Austraalia Blue Mountainsi föderaalvalitsus algatas uurimise 5G mõjude kohta. Hollandi valitsus on kutsunud kokku erikomisjoni, kes uuriks 5G võimalikke riske.

Tuginedes erinevatele teadlaste uuringutele on leitud, et need annavad küllaldase aluse ettevaatusprintsiibi rakendamiseks ning 5G tehnoloogia paigaldamise peatamiseks ja sõltumatute uuringute läbiviimiseks, kuni teadlased on teinud kindlaks, et see on nii inimestele kui ka keskkonnale täiesti ohutu.

5G paigaldamise peatamise teema on päevakorral ka Eestis

4.06 toimus riigikogu sotsiaalkomisjonis ja keskkonnakomisjonis 5G rakendamise vastase rahvaalgatuse arutelu, mida oli võimalik kõigil huvilistel ka riigikogu veebilehelt otse jälgida. Rahvaalgatust tulid toetama ka elektromagnetkiirguse tervisemõjusid uurivad maailma tippteadlased: emeriitprofessor Martin L. Pall Washingtoni ülikoolist ja Örebro ülikooli onkoloogia ja vähiepidemioloogia professor Lennart Hardell.

Emeriitprofessor Martin Pall on tuntud oma avastuse poolest, kuidas mitteioniseeriv kiirgus meie rakke mõjutab ning miks rahvusvahelised normid meie tervist ei kaitse.

Professor Lennart Hardell oli 2011. aastal Maailma Terviseorganisatsiooni Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri (IARC) RF-EMF (raadiosageduslike elektromagnetväljade) töörühma liige ning tänu tema ja ta uurimisrühma pikaaegsele tööle kuulutus Maailma Terviseorganisatsioon 2011. aastal raadiosageduslikud elektromagnetväljad võimalikuks kantserogeeniks inimesele.

5G-d müüakse inimestele superkiire ühenduse ja kõikvõimalike uudsete teenuste ja võimaluste läbi. Riigid on samuti vaimustatud, kuna siin nähakse suurt teenimis- ja arenduspotentsiaali. Teadusuuringud aga annavad põhjust eeldada, et elanikkond muutub veelgi lisanduva kiirguse tõttu üha haigemaks ja viletsemaks ning dementsemaks – me ei ole nii rikas riik, et võiksime oma elanikkonna haigeks ja töövõimetuks kiiritada mõne korporatsiooni ärieesmärkide nimel.

Olukord, kus iga Eesti inimese elukeskkond on sunniviisiliselt tehiskiirgusega laetud, olenemata sellest, kas ta üldse kasutabki tehnoloogiat, rikub inimeste põhiõigusi ja siin tuleb riigil sekkuda ning valdkonda seaduste ja adekvaatsete, sõltumatute (ei ole seotud tehnoloogia ettevõtetega) teadlaste poolt ette antud ohutusstandardite järgi rangelt reguleerida.

Kui paljud meist on lugenud läbi oma vidinate kasutusjuhendid?

Väga vähesed ilmselt. Kuid neis on kirjas, et iga vidin peab olema kehast eemal, sealhulgas mobiil – seda ei tohi panna pea vastu ega hoida taskus.

Euroopa Liit peab oluliseks reguleerida praekartuli ja peekoni tarbimist, kuna need on kantserogeensed ehk tekitavad vähki. Mitteioniseeriva kiirguse väli meie ümber on pidev, selle mõjuväljas on kõik inimesed, praekartuleid ei söö kõik meist ja kindlasti mitte iga päev. Suitsetada enam baaris ei tohi, kuigi ka varem oli meil võimalus mitte minna baari, kus suitsetatakse, ning ennast sellest kahjulikust keskkonnast eemal hoida.

Kiirguskeskkond on aga tehtud sunniviisiliseks ning mitte kedagi meist ei ole sellega kaasnevatest ohtudest eelnevalt teavitatud ega küsitud meie teadlikku nõusolekut, mis läheb vastuollu nii EV põhiseadusega kui ka ettevaatsuprintsiibiga.

Meedia ja telekom peavad sõltumatu teaduse vastu aga edukat sõda, vähendades ning koguni eitades teadusuuringute tulemusi, mille põhjal sajad teadlased väidavad täna, et debatt selle üle, kas on ohtlik või ei ole, on läbi – tehnoloogiast tulenev kiirgus on inimestele ja keskkonnale ohtlik.

Iga riigiametniku ja meediaväljaande absoluutseks kohustuseks on teenida inimest, mitte korporatsioone. Inimese ja keskkonna Tervis peab tulema alati enne majanduslikku kasu.

Astrid Vaiksaar, Anu Saagim, 4. juuni 2019
Artikkel ilmus Õhtulehes.