Elektromagnetkiirguse tervisemõjude uuringuid leidub seinast seina – mõned kinnitavad, et mõju puudub, teised, et mõju on olemas. Kuidas see võimalik on? Sellist olukorda on tabavalt selgitanud TTÜ emeriitprofessor Hiie Hinrikus: “Mitte kõik uuringud ei ole sarnaseid tulemusi andnud, aga negatiivne tulemus ei kinnita teatavasti mõju puudumist, vaid et seda ei osatud või ei tahetud leida.” (http://www.kiirgusinfo.ee/elektromagnetkiirguse-mojust/ ).
Ka dr Henry Lai püüdis leida põhjust aina lisanduvatele vastuolulistele uuringutulemustele, mis ajendasid teda läbi töötama 2006. aastaks kättesaadavaid uuringuid mobiilikiirguse kohta aastatest 1990-2006. Ta vaatas läbi 326 uuringut, millest pooled tõestasid raadiosagedusliku kiirguse bioloogilist mõju ning ülejäänud mitte. Kui ta aga vaatles keskendus uuringute rahastusele, siis selgus, et tööstuse rahastatud uuringutest leidsid mõju 30%, samas kui sõltumatutest uuringutest tervelt 70% (http://www.seattlemag.com/article/uw-scientist-henry-lai-makes-waves-cell-phone-industry). Lühidalt – kes makstab, tellib muusika.
Seepärast peab tänapäeval lugeja ise olema tark ja välja uurima, kes on konkreetsete artiklite/uuringute taga, kes uuringuid rahastas ja millised on uurijate seosed telekommunikatsioonitööstusega.
Kui otsime uuringuid, mis kinnitaksid raadiosageduslike elektromagnetväljade kahjulikku mõju, siis kõigepealt tasub peatuda aruande Bioinitiative Reporti koostamisel kasutatud allikatel (www.bioinitiative.org/report/wp-content/uploads/pdfs/RFR-11_28-research-summary.pdf, NB! Üle 600 lehekülje!).
Esiletõstmist väärivad ka REFLEX-uuring, milles tõestati, et raadiosageduslik elektromagnetkiirgus kahjustab DNAd (http://www.verum-foundation.com/projects/reflex.html), sama näitab üks teine teadlastegrupi uuring “Radiofrequency electromagnetic fields (UMTS, 1,950 MHz) induce genotoxic effects in vitro in human fibroblasts but not in lymphocytes” (https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18278508), milles jõutakse järeldusele, et UMTS-sagedus 1,95 MHz võib põhjustada mõnedel inimrakkudel geenimuundust ka kehtestatud piirnormist madalama kiirgustaseme juures.
Dr Salford leidis, et juba 2h GSM-kiirgust tekitab rottidele ajukahjustuse (www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1241519/pdf/ehp0111-000881.pdf ja http://www.kiirgusinfo.ee/vaiksem-sar/).
Dr Hardelli ja CERENAT uuringud on tõestanud ära ajuvähi oluliselt suurenenud riski mobiili pikaajalisel kasutamisel (http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0928468014000649 , http://www.feb.se/EMFguru/Research/hardel-study.html, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24816517).
Ka hiljuti avaldatud USA riikliku toksikoloogia programmi (NTP) pikaajalise uuringu esialgsed tulemused näitasid mobiilikiirguse pikaajalise ekspositsiooni korral suurenenud glioblastoomi ja shvannoomi riski (http://biorxiv.org/content/early/2016/06/23/055699.full.pdf) – siia juurde tasub juurde lugeda ka dr Adlkoferi kommentaare (https://ehtrust.org/wp-content/uploads/NTP-Study-Adlkofer_Pandora.pdf), kus väidetakse, et kui arvestada juurde vähieelse patoloogia teke, siis on pahaloomulise kasvaja risk tegelikult NTP uuringus väljatoodust oluliselt suurem – 8,5%!
Seega – ole tark ja ole kursis! Kaitse end ja oma lähedasi ning jaga infot!
