Põhiline elektromagnetiline saaste tuleb mobiiltelefonidest ja teistest traadita seadmetest. Mobiiltelefoni kasutab 80% maakera populatsioonist, see on rohkem kui 5 miljardil inimesel. On tähtis mõista, et kõik mobiiltelefonid pole samad. Täna on põhilised kasutatavad tehnoloogiad mobiilsignaali edastamiseks GSM (Global System Mobile) ja CDMA (Code Division Multiple Access). Kuigi kõik mobiiltelefonid emiteerivad kiirgust, siis CDMA-telefonid (USAs levinud) ei emiteeri pulseerivat kiirgust nagu Euroopas levinud GSM-telefonid. Enamik inimesi kasutab aga just GSM-telefone. Mõlemal tehnoloogial on oma eelised: CDMA suudab pakkuda kiiret ja mahukamat andmesidet ja sel pole SIM-kaarti, samas GSMiga on inimest ilmselt kergem jälgida, mistõttu seda kasutatakse palju kuriteopreventsioonis ja muuks jälitustegevuseks. Arvatakse, et ajapikku kolib ka GSM üle CDMA peale.
California ülikooli pere- ja kogukonnatervise keskuse arst dr Joel Moskowitz: “GSM-telefonid emiteerivad umbes 28 korda rohkem kiirgust kui CDMA-telefonid.“ Samaga nõustub ka Kanadas asuva Trenti ülikooli teadlane Magda Havas: „Pulseeriv kiirgus on palju kahjulikum.”
Mobiiltelefoni kiirgust mõõdetakse erineeldumismäära ehk SAR-väärtusega (Specific Absorption Rate), mis näitab, kui palju kiirgust inimese kehasse neelduda võib. Euroopas on lubatud 2W/kg kohta 10 grammis inimkoes, USAs ja Austraalias 1,6W/kg kohta 1grammis inimkoes. Telefoni SAR-väärtus määratakse selle töötamisel maksimumvõimsusel. Ent SAR-väärtus iseenesest on kaheldav – kasvõi juba sellepärast, et testimisel kasutatakse vedelikku, mis on pleksiklaasist pea sees. Inimese aju on ju hoopis midagi muud!
2012. aasta juulis pakkusid Kolumbia ülikooli teadlased Martin Blank ja Reba M. Goodman välja aga teise meetodi – sellise, mis arvestab seda, kui palju avaldab mobiiltelefon mõju DNA biokeemiale, mitte seda, kui palju kiirgust neeldub ja kui palju väline kiirgus kudede soojenemist tekitab. „Meie pakume bioloogial põhinevat mõõtmistehnikat, mis asendaks senise energial põhineva neeldumise taseme. On mitmeid dokumenteeritud allikaid, mis tõestavad, et elektromagnetväljadega kokkupuutes tekivad DNA biokeemias muutused.“
Mobiiltelefonide ja üldse mikrolainete mõju on Eestis uurinud Tallinna Tehnikaülikooli biomeditsiinitehnika instituudi raadiotehnika juhtivteadur ja emeriitprofessor Hiie Hinrikus.
Tema leiud on põnevad. Näiteks kiiritati vabatahtlikke tudengeid, kusjuures tudengid ise ei teadnud, keda kiiritati. Need, kes said kiirgust, ei suutnud mälu- ja tähelepanutestide keerulisemaid ülesandeid enam lahendada. Aju beetasageduse võimsus muutus, samasugused muutused toimuvad ka alkoholi toimel. „Meie uuemad uuringud on tõestanud muutusi isegi SAR-väärtuse 0,003 W/kg puhul, mis selgelt näitab kehtivate ohutusnormide küsitavust,“ ütles Hiie Hinrikus Eesti Päevalehe artiklis.
Eurobaromeetri uuringust on selgunud, et mitte üheski teises Euroopa riigis ei ole nii palju 6-10aastaseid telefonikasutajaid kui Eestis.
„Mobiiltelefoni kasutamisel ei tohiks see olla vastu pead, vaid sellest vähemalt mõne sentimeetri kaugusel. Käed-vabad-süsteem on efektiivne, kui kasutatakse mittemetallilist ühendust (optilist kaablit). Traatühendusega süsteem võib anda vastupidise efekti, kuna väli juhitakse traadi abil otse kõrva. Kui me juba katsejänesed oleme, siis vähemalt katsetame endiga mõistlikult,“ soovitab Hinrikus.
Mis puutub levimastidesse ja majadele paigaldatud leviantennidesse, siis ütleb Hiie Hinrikus, et antennidest peaks laine ainult horisontaalis kiirgama, aga signaal võib linnatingimustes hakata majade vahel peegelduma ja välja jaotus muutub täiesti ettearvamatuks.
„Mobiiltelefonid ei emiteeri ioniseerivat kiirgust nagu röntgeniaparaadid, mis suudavad murda keemilisi sidemeid ja otseselt DNAd kahjustada. Aga need emiteerivad raadiosageduslikke laineid, mis mõjutavad inimese keha biokeemilisi signaale, mis aja jooksul võib põhjustada mitmeid probleeme ja tõsta oluliselt vähiriski. Just sellise kiirgusega on seotud ajukasvajad (glioomid), akustilised neuroomid, meningioomid, süljenäärmete kasvajad, silmavähk, munandivähk ja leukeemia. Kuigi DNAd otseselt ei mõjutata, mõjutab see DNA parandamise ja taastumise protsesse. Lõpptulemuseks on ikka kahjustatud ja talitlushäirega DNA,“ ütleb Ameerika tuntud holistiline arst dr Joseph Mercola.
Ära lase ennast eksitada neil, kes ütlevad, et DNA kahjustuseks pole kiirgus piisavalt tugev, et aatomeid elektronidest eraldada. Kolumbia Ülikooli teadlane Martin Blank on tõestanud, et DNA on selliste väljade suhtes väga tundlik. Kusjuures, tema sõnul on DNA eriti tundlik just EMVde suhtes.
2008. aastal oli USAs 237 913 uut ajuvähi juhtumit, millest kaks kolmandikku olid glioomid. Ka Eestis on suurenenud kasvajate esinemine nii lastel kui täiskasvanutel. See on suuresti inimese terviklikkusest võõrdumise tagajärg – toit, õhk, vesi, ravimid, ka mõtted – keskkond, kus me ennast hoiame, ja ained, mida me enda sisse paneme, on muutunud aina tehislikumaks.
Oluline läbimurre tuli 2012. aasta novembris, kui Itaalia ülemkohus otsustas, et mehel tekitas ajukasvaja mobiiltelefon. Mees oli kasutanud mobiiltelefoni viimased 12 aastat 5-6 tundi päevas äripartneritega rääkimiseks. Kasvaja eemaldati kirurgiliselt ning lõpptulemusena on mehe nägu pooleldi halvatud. Juhtunu saatis maailma avalikkusele tugeva sõnumi – riiklikult kõrgel tasemel on tunnistatud, et mobiiltelefoni kasutamine viis vähi tekkeni.
Isegi, kui sa ei kasuta mobiilitelefoni iga päev, näitab uuring, et kahju tekitamiseks piisab ka 50-minutilisest kõnest.
Tunnustatud aju-uurija Nora D. Volkow uuris mobiiltelefoni mõju ajurakkude ainevahetusele ja leidis, et pärast 50-minutilist mobiiltelefonikasutust tõusis rakkude aktiivsus (täpsemalt glükoosi metabolism) ebanormaalselt kõrgeks kohas, mis oli lähim mobiiltelefoni antennile.
Kiirgus ise on üks probleem, teine on kiirguse variatiivne mõju meie kehale. Rootsi teadlane ja neurokirurg Leif Salford on 1988. aastast uurinud mikrolainete mõju ajule. Tema leiu kohaselt mõjutavad mikrolained aju-verebarjääri. See on barjäär, mis laseb toitained sisse, jättes mürgised ained „ukse“ taha. Testid näitasid, et alati, kui subjekt oli saanud mikrolainete kiirgust mobiiltelefonist või teistest seadmetest, leiti tema ajust albumiini (valk, tavaline verekomponent, kuid ei läbi tavaliselt aju-vere barjääri). See tõestab, et veresooned on saanud kahjustada ning aju on kaotanud osa oma kaitsevõimest. Isegi ühekordne 2-minutiline kõne tavalise mobiiltelefoniga põhjustab albumiini lekkimist ajju.
Inglismaal aastatel 1998-2007 läbiviidud uuring näitab, et suurenemas on selliste ajukasvajate esinemissagedus, mis asuvad just mobiiltelefoni hoidmise koha lähedal. Üks uuring pakkus, et 15 aasta pärast ootab meid ajuvähi laine. Põhineti teada faktile, et mobiiltelefonid põhjustavad DNAs mutatsioone ning mobiiltelefonide kasutamine häirib DNA parandamist.
Tänaseks on leitud seos elektromagnetkiirguse ja lapseea leukeemia, ajukasvajate ja neurodegeneratiivsete haiguste vahel.
On teada, et pikaajaline, vähemalt 10 aastat kestnud pidev mobiiltelefoni kasutamine suurendab oluliselt riski saada ajukasvaja.
Maailmas väga tunnustatud Rootsi teadlane Lennart Hardell (tema uuringule tugineb ka Maailma Terviseorganisatsioon) ütleb, et neil, kes kasutavad palju mobiiltelefoni juba teismeeas, on viis korda suurem tõenäosus saada täiskasvanuna ajukasvaja. Mõelda vaid lastele, kes täiesti teadmatult oma spetsiaalselt lastele disainitud telefoniga lobisevad!
Väga suur uurimus viidi läbi Rootsis 2002. aastal. Kokkuvõttes leiti, et on olemas seos raadiolainete ning naha-, põie-, eesnäärme, soole-, rinna- ja kopsuvähi vahel. Kus iganes oli rohkem raadiolaineid, seal oli rohkem ka mainitud haigusi. Kui raadiolained vähenesid, vähenes ka haigestumine. Rootsis leiti suisa maakondade kaupa, et raadiolained põhjustavad kopsuvähki samamoodi nagu sigaretid!
Organid, mis on raadiolainete suhtes eriti tundlikud, on kopsud, närvisüsteem, süda, silmad, munandid ja kilpnääre. Ja muidugi aju.
2011. aasta 31. mail teatas Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organization), tuginedes rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri (International Agency of Reasearch on Cancer) mobiiltelefoni mõju uuringule (mis omakorda põhines 27 teadlase tööle 14 riigist), et elektromagnetväljad võivad tekitada inimesele vähki ja on seega nüüdsest grupi 2B kantserogeen.
See on oluline verstapost maailma ajaloos – mobiiltelefonide kiirgus kuulutati WHO poolt sama ohtlikuks kui pestitsiid DDT, plii, bensiinimootori heitgaasid, keemilise puhastuse kemikaalid, trükitööstuse kemikaalid…
2011. aasta kevadel muutis Euroopa Liit ohutuks peetud EMVde ja mikrolainete osas oma suhtumist, eriti mobiiltelefonide ja teiste juhtmeta seadmete suhtes. Eriti rõhutati pressiteates, et vähendama peab mobiilidest tulenevaid raadiolaineid ja nende kokkupuudet lastega, sest neil on kasvajate tekkeks suurem risk.
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee teates on otse öeldud, et „koolides ja klassiruumides peaks eelistama juhtmega internetti ning piirama mobiiltelefonide kasutust kooli territooriumil“. Samuti peaks raporti kohaselt korraldama teavituskampaaniaid, et tutvustada pikaajalise kasutamise potentsiaalseid bioloogilisi mõjusid keskkonnale ja inimese tervisele. Seejuures tuleb eriti tähelepanu pöörata lastele ja noortele. Ühtlasi soovitas Euroopa Nõukogu edastada informatsiooni DECT-tüüpi juhtmeta seadmete kohta, näiteks juhtmeta telefonid, beebimonitorid jm koduseadmed, mis eritavad pidevalt impulsslaineid, kui seadmed on ooterežiimil.
Inglismaal ja Prantsusmaal on normaalne, et koolidesse ja lasteaedadesse ning nende lähedale ei panda mobiilimaste. Inglismaal on mobiiltelefonid mitmes koolis keelatud, suure hoo sai see trend 2012. aastal. Prantsusmaal viidi kiire internet üle optilisse kaablisse. Eestis aga rõõmustatakse, kui kool saab uue wifi-ruuteri või sisemasti – levi on ju parem. Kui 2009. aastal avaldas Euroopa Parlament, et lastele ei peaks mobiiltelefone reklaamima ning liiga agar mobiiltelefonide kasutamine on lastele ohtlik, siis tõesti kadus üheks hooajaks ka EMT Lotte-mobiili kampaania. Kahjuks tuli see veel võimsamalt tagasi.
Stockholmis asuva Karolinska ülikooli professor Olle Johansson ütleb, et meeletu elektromagneetiliste väljade saaste toob paratamatult kaasa hirmsaid küsimusi: „See on üks suurimaid eksperimente inimkonna ajaloos. Mis juhtub, kui me laseme ennast ja oma lapsi 24 tundi päevas üle kere kiiritada selle uue, inimese tehtud elektromagnetilise väljaga kuni elu lõpuni?“ Vastus on selge: keegi ei tea, aga midagi head siit loota pole.
