Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldas 2019. aasta märtsis dokumendi “EESTI 5G TEEKAART AASTANI 2025“, mille “ülesanne on võtta kokku Eesti riigi strateegilised valikud ja tegevused evolutsioonist 5G-ni. Käesolevat teekaarti võib pidada alguseks ja arutelude platvormiks 5G tehnoloogiate kasutuselevõtul.”

Toome alljärgnevalt välja siit põhilised punktid (postituse autori esiletõst):

* “Eesti võtab sihiks välja arendada 5G ühenduvus kujul, mis võimaldaks andmete vaba liikumist, uudsete teenuste arengut ja tehisintellekti kasutuselevõttu.”

“… uueks ambitsiooniks on tehisintellekti rakenduste ehk nn „krattide“ kasutuselevõtu edendamine.”

* “Eesti võtab sihiks aastaks 2023 saavutada 5G ühenduvus suuremates linnades ning nende äärealadel ja aastaks 2025 transpordikoridorides.”

• “5G tehnoloogia najal näeb Eesti võimalust saavutada arenguhüpet mitmetes asjade interneti ja tarkade automatiseeritud lahenduste kasutuselevõtmisel. Perspektiivsed lahendused näiteks intelligentsete transpordisüsteemide, isejuhtivate autode ja nutika logistika vallas eeldavad digitaalse taristu kättesaadavust kogu transpordikoridori ulatuses.”
  
• “Üheks võimaluseks on innovatsioon transpordis. Nimelt Leedu, Läti ja Eesti ministrid sõlmisid 2018.a septembris kokkuleppe ühendatud automatiseeritud sõidu (CAD) arendamise valdkonnas Via Baltica maanteel. Riigid leppisid kokku, et 4G +, 4G ++ ja 5G võrgu järkjärgulises kasutuselevõtus Via Baltical (E67) Tallinn – Riia – Kaunas ja Poola vahel, et luua võimalused koostalitlusvõimeliste isejuhtivate sõidukite testimiseks enne 2027.a.”
  
• “Samuti on oluline 5G-koridoride loomine piki põhilisi maismaatranspordi marsruute. /…/ kooskõlas gigabiti ühiskonna eesmärkidega on välja pakutud, et peamised maismaatranspordi teed (TEN-T koridorid) Euroopas oleks 5G levialas 2025. aastaks. 5G süsteemide katkematu katvuse all mõeldakse esmajärjekorras ühendatud automatiseeritud sõitu (CAD) eksperimenteerivaid projekte. Samas ei pea piirduma tingimata ainult TEN-T koridoridega.”

* “Me ei loo takistusi väikese levialaga traadita juurdepääsupunktide (small cells) kasutuselevõtul ja kasutamisel.”

* “Tagame, et sideettevõtjatel oleks võimalikult lai juurdepääsuõigus füüsilisele taristule, mida kontrollivad riigi või kohalikud asutused.”

• “Kuna 5G võrk eeldab tugijaamade paiknemist oluliselt tihedamalt võrreldes senisega, siis tänased kitsaskohad võrgu rajamisel muutuvad uue põlvkonna sidevõrgu välja ehitamisel veelgi kriitilisemaks. /…/ Kuna 5G võrk on olemuselt „tihe võrk“, pakub avalik infrastruktuur, näiteks avalikud hooned, ehitised, tänavalambid, valgusfoorid jms tänu paiknemistihedusele väga väärtuslikke punkte väikese raadiusega tugijaamade paigaldamiseks ja kasutamiseks.
  
• Väikese levialaga traadita juurdepääsupunktide kasutuselevõtul peaks operaatoritel olema õigus väga lihtsalt avalikele objektidele juurde pääseda. Teisisõnu, avalikud hooned ja muu avalik taristu on vajalik mõistlikel tingimustel teha kättesaadavaks väikese raadiusega tugijaamade kasutuselevõtuks. Seetõttu ei tohi põhjendamatult piirata väikese levialaga traadita juurdepääsupunktide kasutuselevõttu. /… / Täpsemalt on oluline tagada, et sideettevõtjatel on mõistlikel alustel juurdepääsuõigus füüsilisele infrastruktuurile, mida kontrollivad riigi või kohalikud avaliku sektori asutused. Eelkõige neile, mis on tehniliselt sobivad väikese levialaga traadita juurdepääsupunktide püstitamiseks või millised on vajalikud selliste juurdepääsupunktide ühendamiseks tuumvõrguga, sealhulgas tänavainventar, nagu valgustimastid, tänavasildid, valgusfoorid, reklaamtahvlid ning bussi- ja trammipeatused. Avaliku sektori asutused peavad seejuures rahuldama mõistlikud juurdepääsutaotlused õiglastel, mõistlikel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Ilma et see piiraks mistahes ärikokkuleppeid, ei ole vajalik kehtestada ka väikese levialaga traadita juurdepääsupunktide kasutuselevõtu suhtes takistavaid lõive ega tasusid.“

* “Otsime 5G sünergiaid Rail Balticu projektiga.”

• “Samuti on võimalus luua sünergiat 5G evolutsiooni ja Rail Baltica projekti vahel. Rail Baltica projekti meeskond teeb juba täna tihedat koostööd IT-sektori ettevõtjatega, et kujundada 5G- ühenduvust kogu Rail Baltica koridoris.“

* “/… / on vaja ka Eestis tagada, et hiljemalt 31. detsembriks 2020 on 3,4–3,8 GHz ja 24,25– 27,5 GHz sagedusalad või osa neist kättesaadavad maapealsetele süsteemidele, mis võimaldavad osutada traadita lairibateenust.”

• 2019. aasta kevadel kuulutatakse välja konkurss 3400–3800 MHz sageduslubade osas.

• 2020. aasta esimeses pooles kuulutatakse välja konkurss 694–790 MHz sageduslubade osas.
  
  “Hiljemalt 30. juunist 2020 on lubanud ka Eesti kasutada 694–790 MHz sagedusala maapealsetes süsteemides, mis võimaldavad osutada traadita lairibateenust.“

• Viiakse läbi avalik konsultatsioon sagedusalas 24,25–27,5 GHz, et selgitada välja turu ootused selle kasutuselevõtu osas.
  
  “26 GHz sagedusala kasutamisel tulevikus maapealse traadita 5G-teenuste jaoks keskendutakse muu hulgas linnapiirkondadele ja linnalähedastele tiheda asustusega piirkondadele, samas kui mõningast kasutust võib ette näha piki suuri maanteid ja raudteid maapiirkondades. See annab võimaluse kasutada 26 GHz sagedusala muude teenuste, kui avaliku 5G traadita side jaoks väljaspool neid geograafilisi piirkondi, näiteks äriotstarbelise side jaoks või sisetingimustes.“

• Täpsustatakse 40,5–43,5 GHz ja 66–71 GHz sagedusalade võimalikku kasutust.
  
  “Eesti sideettevõtjad on indikeerinud, et pikemas perspektiivis ehk peale 2020.a on vajalik 5G jaoks kasutusele võtta veel järgmised sagedusalad: 3,8-4,2 GHz, 37,0-43,5 (eriti 40,0-43,5) GHz ja 66,0-71,0 GHz.“

* “5G võrkude laiaulatuslik kasutuselevõtt eeldab märkimisväärseid investeeringuid sideettevõtjate poolt ja seda mitte ainult 5G spetsiifilise taristu osas, vaid ka baasvõrgu ja tugijaamade paiknemise tihendamise näol.”

“5G kasutuselevõtu eelduseks on väljaehitatud 4G võrk.”

* “Siseturvalisuse vallas on uudsete teenuste toetamise võimalusena võimalik analüüsida asjade interneti (IoT) nõude sisseseadmist riigi poolt kohustuslikuks tehtud teenuste puhul, näteks IoT mooduliga suitsu- ja gaasiandurid, mis oleksid otseühenduses häirekeskusega.”

---

Ikka samad märksõnad, mida oleme kuulnud mitmelt poolt maailmast operaatorite, tööstuse esindajate ja ametivõimude suust: tihe saatjate võrgustik, suured investeeringud, oluline on anda operaatoritele ja tootjatele roheline tuli ning luua neile minimaalselt piiranguid saatjate paigaldamisel iga võimaliku posti ja seina külge.

Sõnastus ja sõnavara viitavad dokumendis mitmes kohas tõlkele, nii et ega me tegelikult teagi, palju siin kohalikul tasandil midagi otsustada lubatud on, kui isegi “võidujooksu” ja “rongist mahajäämise” retoorika on meile ette kirjutatud (https://www.kiirgusinfo.ee/el-itre/). Olgu see siis kas seesama “rongist mahajäämise” hirm ja õudus (https://tehnika.postimees.ee/6732039/eesti-jai-5g-rongist-maha-miks-ja-mis-nuud-saab ja https://tehnika.postimees.ee/6712253/intervjuu-eestil-on-tekkinud-oht-jaada-5g-rongist-lootusetult-maha) või midagi muud, aga miski näib olevat paljudel ära blokeerinud kaine mõistuse ja inimliku ellujäämisinstinkti, sest taaskord vaikitakse täielikult maha kõik 5G-ga kaasnevad riskid, millele ometi on tähelepanu juhitud eelviidatud Euroopa Parlamendi analoogses dokumendis. Seda enam tuleks kuulda võtta sõltumatuid teadlasi, kes jätkuvalt nõuavad 5G paigaldamise peatamist, kuna tegemist on ilmselgelt nii inimestele kui ka keskkonnale hävitusliku tehnoloogiaga (loe nt siin: https://www.kiirgusinfo.ee/rahvusvaheline-uleskutse-peatage-5g-maa-peal-ja-kosmoses/,
https://www.kiirgusinfo.ee/teadlased-ja-arstid-hoiatavad-5g-voimalike-tosiste-tervisemojude-eest/,
https://www.kiirgusinfo.ee/hardell-ja-nyberg-keskkonnavolinikule/,
https://www.kiirgusinfo.ee/milleri-poordumine-5g/,
https://www.kiirgusinfo.ee/pall-5g/).

Allikas: “EESTI 5G TEEKAART AASTANI 2025” (pdf, 12 lk): https://www.kiirgusinfo.ee/wp-content/uploads/2019/08/eesti_5g_teekaart-1.pdf