Oleme Eestis kiirgusohutuse eest vastutavate riigiasutuste (Sotsiaalministeerium, Terviseamet) esindajate suust kuulnud palju kordi väiteid, et raadiosagedusliku elektromagnetkiirguse tase, mis jääb kehtivast piirnormist allapoole, on ohutu. Kas me aga võime seda rahuliku südamega tõsiselt võtta? Isegi kui nad tuginevad nii autoriteetsetele organisatsioonidele nagu WHO ja ICNIRP? (WHO ja ICNIRPi kohta saad lugeda siit ja siit). Teisalt kinnitavad tehislike elektromagnetväljade mõjusid uurivad teadlased oma teadusuuringutele tuginedes juba aastaid, et mitteioniseeriva kiirguse piirnormid ei kaitse inimest (vt nt www.emfscientist.org, kokkuvõte: https://www.kiirgusinfo.ee/teadlased-nouavad-kaitset-elektromagnetkiirguse-eest/). Keda siis uskuda?
Meid igapäevaselt ümbritsevate ja kasutuses olevate tehislike seadmete kiirguse kahjulik mõju on tänaseks tõestatud reaalselt tuhandete uuringutega. Kui piirnormid oleks adekvaatsed, siis neid tervisemõjusid ju tekkida ei saaks. Ka TTÜ emeriitprofessor Hiie Hinrikus on oma artiklites korduvalt rõhutanud, et kehtestatud piirnormid ei ole piisavad tervise kaitsmisel:
“Vaatamata aastakümnete jooksul tehtud tuhandetele uuringutele ei ole teadlased siiani suutnud kindlaks teha, milline kiirguse tase on ohutu.“ (link) Seepärast: “Ettevaatuspõhimõtte järgimine on ülimalt oluline ja hetkel seoses elektromagnetväljadega ka ainuvõimalik, sest siiani ei ole teadlased suutnud määratleda tervisele ohutut elektromagnetvälja taset.”
Oma viimases ekspertarvamuses, mille ta koostas Riigikogu sotsiaalkomisjonile 5G peatamise rahvaalgatuse arutelu jaoks, annab ta järgmise soovituse:
“Raadiokiirgusega seotud terviseriske ilmselt ei saa täielikult vältida, aga neid saab vähendada, karmistades kehtivaid kiirgusnorme. Elanikkond peab olema teavitatud, et teha vabatahtlikult õigeid valikuid. On otstarbekas rakendada ettevaatuse ja mõistliku kasutuse printsiipi (Parliamentary Assembly 2011). Mitmed riigid ja piirkonnad on seda juba teinud. Eesti ei peaks riskeerima oma rahvastiku paljunemisvõime ja elu kvaliteediga.”
Viidatud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Resolutsioonis 1815 (2011) soovitatakse ”võtta kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et vähendada kokkupuudet elektromagnetväljadega, eriti sellistega, mida tekitavad mobiiltelefonide raadiosagedused, ja eriti laste ja noorte kokkupuudet, kelle risk haigestuda ajukasvajasse näib olevat suurim…” Assamblee soovitab tõsiselt, et kohaldataks ALARA (as low as reasonably achievable ehk nii madal kui mõistlikult saavutatav) põhimõtet, mis puudutab elektromagnetväljade või kiirguse nii termilist (soojuslikku) kui ka mittetermilist (mittesoojuslikku) või bioloogilist mõju.
Resolutsioonis soovitatakse kehtestada pikaajalisele kokkupuutele siseruumides Eestis täna kehtivate normidega võrreldes kümme kuni sada tuhat korda madalamad piirnormid: 0,6 V/m (s.o ~ 1 mW/m2) ning pikemas perspektiivis jõuda piirnormini 0,2 V/m (~ 0,1 mW/m2) (resolutsiooni punkt 8.2.1).
Üks dokumentidest, mis oli Euroopa Nõukogule selliste piirväärtuste soovitamisel aluseks, oli Bioinitiative Report (lühikokkuvõte: https://www.kiirgusinfo.ee/bioinitiative-report/), mis esmalt avaldati aastal 2007, kuid tänaseks on ilmunud juba kolm täiendust: aastal 2012, 2017 ja 2020.
2007. aasta väljaandes soovitati raadiosagedusliku elektromagnetkiirguse kumulatiivse kokkupuute ettevaatusnormiks välitingimustes 1 mW/m2, ent 2012. aasta väljaandes on seda soovitust juba oluliselt allapoole toodud: “Teaduslik lävi 0,003 uW/cm2 [0,03 mW/m2] /… /, raadiosagedusliku kiirguse “kõige madalam leitud mõju tase” tugineb mobiilitugijaamade kiirgustaseme uuringutel. Rakendades kümnekordset vähendamist, et kompenseerida pikaajalise kokkupuute puudumist (selleks et pakkuda kroonilise kokkupuute jaoks ohutuspuhvrit, kui vajalik) või laste kui tundliku rahvastikuosa jaoks, annab see 300-600 pikovatti ruutsentimeetri kohta ettevaatustegevuse tasemeks. See võrdub 0,3-0,6 nanovatiga ruutsentimeetri kohta [0,003-0,006 mW/m2] mõistliku, ettevaatustegevuse tasemeks pulseeriva raadiosagedusliku kiirgusega kroonilise kokkupuute jaoks.”
Vahepealsesse aega jäävad mitmed resolutsioonid, kus soovitatakse rakendada ettevaatuslikku piirnormi 1 mW/m2, nende seas nt Salzburgi resolutsioon (2000) ja Viini resolutsioon (1998). 2009. aastal Norras Seletunis vastu võetud Seletun Statement aga soovitab piirnormiks 0,17 mW/m2, arvestades viimaseid inimpopulatsiooni uuringuid (Kundi & Hutter 2009), mis ei näita mõjusid tasemest 0,5-1 mW/m2 madalama võimsustihenduse juures, millest on õigustatud kasutada ettevaatuslikel põhjustel 10-kordset vähendust.
Austria Arstide liidu juhend elektromagnetväljadega seotud terviseprobleemide ja haiguste diagnoosimiseks ja raviks (2012) toob välja oma soovitused, tuginedes epidemioloogilistele uuringutele (BioInitiative 2007, Kundi ja Hutter 2009) ning praktilises töös saadud mõõtmistulemustele. Sõltumata ICNIRP-i soovitustest akuutsete mõjude osas kehtestatakse siin regulaarse kokkupuute korral kõrgsageduslike elektromagnetväljadega kauem kui neli tundi päevas järgmised orientiirid:
- ≥1 mW/m²: väga palju üle normi
- 0,01–1 mW/m²: palju üle normi
- 0,001–0,01 mW/m²: veidi üle normi
- ≤0,001 mW/m²: normi piires
“Loetletud kriteeriumid on mõeldud rakendamiseks individuaalsete kiirgusliikide puhul, nt
GSM, UMTS, WiMAX, TETRA, raadio, TV, DECT või WLAN ning silmas on peetud
maksimaalseid tasemeid. Need kriteeriumid ei kehti radarite kohta, mida tuleb hinnata eraldi.
Väga tugevaid kiirgusi, nagu näiteks mobiiltelefonide, DECT-i, WLAN-i või digitaalse
ringhäälingu perioodilisi signaale tuleks hinnata kriitiliselt, eriti kui nende tase on tunduvalt kõrgemal normaalsest. Väiksematesse kiirgustesse, näiteks ULL, lühilaine, keskmine ja pikalaine, analoogtelevisiooni mittepulseeruvad või mitte-perioodilised signaalid, võib suhtuda leebemalt.”
Euroopa Keskkonnameditsiini Akadeemia (EUROPAEM) on oma 2016. aasta dokumendis Guideline 2016 for the prevention, diagnosis and treatment of EMF-related health problems and illnesses toonud välja põhjalikuma tabeli, kus soovituslik maksimaalne kiirgusfoon on seotud kiirgusallikaga:
| Raadiosagedusliku kiirguse allikas / Tippväärtused | Päevane kokkupuude | Öine kokkupuude | Tundlikumad rühmad |
| Raadiolained (FM) | 10 mW/m2 | 1 mW/m2 | 0,1 mW/m2 |
| TETRA | 1 mW/m2 | 0,1 mW/m2 | 0,01 mW/m2 |
| DVBT | 1 mW/m2 | 0,1 mW/m2 | 0,01 mW/m2 |
| GSM (2G) 900/1800 MHz | 0,1 mW/m2 | 0,01 mW/m2 | 0,001 mW/m2 |
| DECT (juhtmevaba lauatelefon) | 0,1 mW/m2 | 0,01 mW/m2 | 0,001 mW/m2 |
| UMTS (3G) | 0,1 mW/m2 | 0,01 mW/m2 | 0,001 mW/m2 |
| LTE (4G) | 0,1 mW/m2 | 0,01 mW/m2 | 0,001 mW/m2 |
| GPRS (2.5G) + PTCCH* (pulseerimine sagedusel 8,33 Hz ) | 0,01 mW/m2 | 0,001 mW/m2 | 0,0001 mW/m2 |
| DAB+ (pulseerimine sagedusel 10,4 Hz) | 0,01 mW/m2 | 0,001 mW/m2 | 0,0001 mW/m2 |
| Wi-Fi 2,4/5,6 GHz (pulseerimine sagedusel 10 Hz) | 0,01 mW/m2 | 0,001 mW/m2 | 0,0001 mW/m2 |
Kokkuvõtteks paneme kõik olulisemad väärtused kokku viimasesse tabelisse ja võrdleme Eestis kehtivate piirnormidega… Kui neid numbreid vaadata, kas ei teki tunnet, justkui meil oleks siin kaks täiesti eraldi maailma?
