2020 on aasta, mil riikides üle maailma võetakse kasutusele viienda põlvkonna traadita tehnoloogia ehk 5G. Paljukiidetud 5G puhul aga jäetakse tähelepanuta uue võrgu keskkonnamõjud. Ajal, mil keskkond on niigi õrnas seisus, teeb nendest mõjudest möödavaatamine karuteene tulevastele põlvkondadele.
5G keskkonnamõjud on mitmekülgsed, alates 5G infrastruktuuri komponentide tootmisest, lõpetades tarbitavate seadmete kasvuga. 5G kasvatab vältimatult seadmetega kaasnevat energiakulu, mis aitab omakorda kaasa kliimamuutusele. Lisaks tähendab tehnoloogiliste lahenduste ja seadmete tootmine jäätmete kasvu ning keskkonnale oluliste ressursside kasutamist.
5G võrk kasutab tehnoloogiaid, mis on kahjulikud lindudele ja mesilastele ning millel on seeläbi eskaleeruv mõju kogu ökosüsteemile.
5G arendajad üritavad vähendada võrgu keskkonnamõju, kuid arenguruumi on ja tagajärgi tuleb kaaluda enne selle laialdast paigaldamist.
Kuigi 5G pole veel täielikult välja töötatud, sisaldab see vähemalt viit uut tehnoloogiat, milleks on millimeeterlained, väiksed kärjed ehk väikese levialaga traadita juurdepääsupunktid (small cells), massiivne MIMO ehk mitu sisendit ja mitu väljundit ehk samaaegne edastus ja vastuvõtt (mitme saate- ja vastuvõtuantenni kasutamine nii saate- kui vastuvõtupoolel), kiire formeerimine ehk suunatud signaaliedastus (beamforming) ning täisdupleks, suhtlus mõlemas suunas üheaegselt (full duplex).
Nende tehnoloogiatega kaasnevad nii teadaolevad kui teadmata keskkonnamõjud. Praegu teadaolevalt suurendab 5G kokkupuudet kahjuliku kiirgusega, kasvab haruldaste mineraalide kaevandamine, kasvab energiakasutus ja jäätmemaht. Peamised 5G keskkonnaprobleemid on seotud viiest uuest komponendist kahe: millimeeterlainete ja väikeste kärgedega.
5G võrguga suureneb energiakasutus
Ühelt poolt on see tehnoloogia ise energiakulukas, teiselt poolt kasvab seadmete kasutus tarbija poolt. Praegu moodustab sidetehnika 2% ehk umbes 860 miljonit tonni kasvuhoonegaasi heitkogusest. Insenerid väidavad, et 5G väiksed kärjed on energiasäästlikud, kuid antennide tootmine ja hooldus ise ei ole keskkonnasõbralik. Ja isegi kui tulevasi 5G antenne hakkab toitma n-ö roheenergia (tuulegeneraatorid ja päiksepaneelid), siis tarbijate kasutatavate seadmetega kasvab energiakulu ikkagi märgatavalt.
Mobiiltelefone, arvuteid ja muid igapäevaseid seadmeid toodetakse keskkonda koormaval viisil. USA keskkonnakaitse agentuuri aruandes hinnati, et 2010. aastal pärines 25% kogu maailma kasvuhoonegaaside heitkogusest elektri ja soojuse tootmisest, mis on suurim saasteallikas. Tarbimisele suunatud ühiskonnas visatakse ära vana töötav seade, et osta uuem. Tihti ei ühildu vana seade enam uuega (näteks laadijad või kõrvaklapid), sundides inimest rohkem tarbima. Kasum on see, mis paneb ettevõtteid niimoodi käituma, vaatamata keskkonnakahjudele.
Uute seadmete valmistamisel, olgu need siis nutitelefonid või 5G jaoks vajalikud väikesed elemendid, on vaja kasutada taastumatuid väärismetalle. Neid väärismetalle ei saa taaskasutada samal moel kui muid jäätmeid. Kõigi seadmete tootmine tekitab tonnide viisi jääke ja tonnide viisi jääke tekib omakorda nende seademete äraviskamisel. Ühe sellise elektroonikaseadme CO2 emissioon, jättes arvesse võtmata seotud lisaseadmed ja netiühenduse, on 45 kg CO2-te keskpärase kolmeaastase kasutusea jooksul. Keskkonnale kõige koormavam mobiilseadmete elutsükli etapp on seadme enda tootmine, mille jooksul tekib umbes 68% kogu süsinikdioksiidi heitkogusest.
Aina kasvavate seadmete hulga juures jääb aga tahaplaanile energiakasutuse maht. 5G puhul võimaldab asjade internet (IoT) inimeste igapäevaellu tuua rohkem elektroonikaseadmeid kui kunagi varem. Mõned IoT-seadmed lubavad madalamat energiatarbimisvõimet ja see on tekitanud vildaka arusaama süsteemi energiasäästlikkusest. Tegelikult ületavad 50 miljardit uut IoT-seadet tänapäeva elektroonikas kasutatava energia.
Lisanduvad 5G väiksed antennid peavad terve leviala ulatuses asuma teineteisest umbes 250 meetri kaugusel. Nende antennide tootmine tekitab keskkonnale suure kahju, kuna seadmete tootmiseks kasutatakse taastumatuid ressursse ja eluea ületanud tehnoloogia jõuab jällegi prügilatesse. Kõik see suurendab drastiliselt tehnoloogiliste jäätmete hulka.
Tehnoloogia muutub ja täiustub pidevalt, seetõttu on sellel nii kõrge majanduslik väärtus. Tänapäeval loodud seadmete lühike eluiga muudab jäätmed prognoositavaks ja vältimatuks. Niisamuti on ka väikeste antennidega – uuenduse korral vahetatakse need välja. Näiteks ainuüksi New Yorgis, kus saab olema 3 135 200 5G väikest antenni, toob antennide väljavahetamine keskkonnale kaasa märkimisväärsed tagajärjed. Kuigi on põnev näha uut tehnoloogiat, mis tõotab parandada igapäevaelu, tuleb keskkonna säilitamiseks arvestada raiskamise ja energiakasutuse tagajärgedega.
5G mõju ökosüsteemidele
Uuringud on näidanud, et 5G-ga seotud uued seadmed ja tehnoloogiad kahjustavad õrnu ökosüsteeme. Täpsemalt on millimeeterlained seotud paljude häiretega lindude ökosüsteemides. Punjabi ülikooli keskkonna- ja kutseuuringute keskuse uuringus täheldasid teadlased, et pärast vaid 5–30minutilist kokkupuudet 5G antennist tuleneva kiirgusega moondusid varblaste munade embrüod (https://ecfsapi.fcc.gov/file/7520942058.pdf). Nende sagedustega nii lühikese aja jooksul kokku puutunud lindude moonutus on märkimisvääne, arvestades, et uuel 5G võrgul on ühendust vajavates piirkondades palju suurem tugijaamade tihedus. See näitab, et 5G väiksed antennid lindude elupiirkonnas võivad põhjustada kogu linnupopulatsiooni mutatsioone, mis ohustavad nende ellujäämist. Lisaks näitas Hispaanias tehtud uuring, et mobiilsidetugijaama mikrolainekiirgus mõjutas negatiivselt lindude sigimist ja pesitsemist. Kõik see näitab 5G-võrgu kahjulikkust inimest ümbritsevatele liikidele.
Lisaks leidis Saksa bioloog Ulrich Warnke, et mobiilsidevahendid avaldasid mesilastele kahjulikku mõju. Mesilasperesid tabas koloonia kokkuvarisemine vaid pärast kümmet minutit 900 MHz kiirguses viibimist. Koloonia kokkuvarisemine tähendab, et paljud tarus elavad mesilased hülgavad taru, jättes maha kuninganna ja munad. Kiirgusega kokku puutunud töömesilastel halvenesid navigatsioonioskused, mistõttu nad lõpetasid umbes kümne päeva pärast algsesse tarusse naasmise.
Mesilased on maailma ökosüsteemi elutähtis osa. Ligikaudu kolmandik tänapäeval toodetud toidust sõltub mesilaste tolmeldamisest. Mesilaste arv on juba vähenenud kliimamuutuste tõttu.
Oluline on korrata tõde, et kõik maa ökosüsteemid on omavahel seotud. Kui mõni ökosüsteemi osa on häiritud, mõjutab see kogu süsteemi. Tõenäoliselt mõjub 5G millimeeterlainete kontsentratsiooni tõus halvasti mitte ainult mesilastele ja lindudele, vaid ka teistele olulistele liikidele.
Ennetava lähenemise tähtsus
Innovatsiooni jätkudes on oluline, et suured mobiilsideettevõtted kogu maailmas kaaluksid 5G keskkonnamõjusid, enne kui 5G laialdaselt rakendatakse. Ettevõtte lühiajaline kasu ei tohi üle kaaluda keskkonna pikaajalist kahju. Üleminek raadiolainesageduselt millimeeterlainetele toob kaasa uue suurema energiakulu uute seadmete tootmisel, mõjudes kahjulikult olulistele ökosüsteemidele. Lisaks oleks seadmete olelusringi hindamise meetod (LCA) ka äärmiselt kasulik, et mõista mõju, mida 5G paratamatult keskkonnale avaldab.
Ettevõttete, valitsuste ja tarbijate käitumine peaks olema ennetav, arvestades uue tehnoloogia mõju keskkonnale. 5G arendajad peaksid enne 5G laialdast juurutamist läbi viima keskkonnamõjude hindamise, mis tuvastaks ja hoiaks ära keskkonnakahju. Tulevaste põlvede jaoks on ju hädavajalik tagada keskkonna jätkusuutlikkus ja heaolu.
Allikas: https://jsis.washington.edu/news/what-will-5g-mean-for-the-environment/
