Ajakiri „Forbes“, 13.01.2015, Robert J. Szczerba
Enamik vanemaid oleksid mures, kui nende lapsed puutuksid kokku plii, kloroformi, bensiiniaurude või pestitsiid DDT-ga. Rahvusvaheline Vähiuuringute agentuur (IARC), mis kuulub Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) alla, liigitab need ained ja veel rohkem kui 250 muud faktorit kantserogeenide klassi 2B – need võivad olla inimesele vähki tekitavad. Samasse nimekirja kuuluvad ka raadiosageduslikud elektromagnetväljad (RS/EMV). Peamised RS/EMV allikad on raadiod, televiisorid, mikrolaineahjud, mobiiltelefonid ja wifi-seadmed.
Need seadmed ja nendest tulenevad väljad on väga (ja üha rohkem) levinud tänapäeva ühiskonnas. Isegi kui me tahame, ei saa me kõrvaldada meie või meie laste kokkupuudet RS/EMV-dega. Aga me peame neid kokkupuuteid piirama kus vähegi võimalik. See järeldus tuleneb vastuolulisest uuringuartiklist, mis avaldati ajakirjas Journal of Microscopy and Ultrastructure pealkirjaga Why children absorb more microwave radiation than adults: The consequences (Miks lastes neeldub rohkem mikrolainekiirgust kui täiskasvanuis: selle tagajärjed) (autorid: L. Lloyd Morgan, Santosh Kesari, Devra Lee Davis). Analüüsides teisi uuringuid väidavad autorid, et lapsed ja noorukid on märkimisväärselt ohustatud seadmetest, mis kiirgavad mikrolaineid (ja et täiskasvanutel on väiksem, kuid siiski märkimisväärne risk).
Arvesse tuleks võtta järgmised asjaolud:
1. Lastes neeldub suurem hulk mikrolainekiirgust kui täiskasvanutes.
2. Looted on veelgi haavatavamad kui lapsed. Seetõttu peaksid rasedad vältima loote kokkupuudet mikrolainekiirgusega.
3. Noored neiud ja naised ei tohi panna mobiiltelefone oma rinnahoidja või pearäti vahele.
4. Mobiiltelefoni juhendis olevad hoiatused annavad selge sõnumi, et liigse kokkupuute probleem on olemas.
5. Ka valitsused on andnud välja hoiatusi, kuid enamik inimesi pole nendest teadlikud.
6. Praegused piirnormid on ebapiisavad ning neid tuleks korrigeerida.
7. Juhtmeta seadmed on raadiosaatjad, mitte mänguasjad. Raadiosaatjaid kasutavate mänguasjade müüki tuleks hoolikamalt jälgida.
Lastes ja loodetes neeldub autorite sõnul rohkem mikrolaineid, sest nende kehad on väiksemad, nende pealuud on õhemad ja ajukude imab rohkem kiirgusi.
See ei ole üleskutse visata minema kõik elektroonilised seadmed. Kuid see peaks avama arutelu täiskasvanute ja laste erinevatest ohutustasemetest. Loodetavasti hakatakse tegema rohkem pikaajalisi uuringuid, et tõestada või ümber lükata praegusi oletusi. Kas vahepealseks ajaks on valitsuse poolt kehtestatud regulatsioonid piisavad?
Kiirgustasemeid, mille eest hoiatatakse, ei ole uuendatud rohkem kui 19 aastat.
Ühes Network Worldi pahaendelise pealkirjaga arvamusartiklis “Kas Wifi tapab meid … aeglaselt?” toob ajakirjanik Mark Gibbs esile, et “… seadused ja hoiatused on kõik väga head, aga on üsna kindel, et kõik piirangud mikrolainetehnoloogiat kasutavatele toodetele on ohutuse suhtes ekslikud; see tähendab, et mis on ohutu tööstuse seisukohalt, pole ohutu ühiskonnale. ” Seejärel lisas Gibbs oma kurjakuulutava lõppküsimuse: “Kas me vaatame (kurvalt) tagasi viiekümne või saja aasta ja imestame siis, kuidas Wi-Fi ja mobiiltelefonid on põhjustanud suurima tervisekriisi inimkonna ajaloos?”
Halvima stsenaariumi vältimiseks tuleks antud teemat kindlasti hoolikamalt uurida. Ehk suudab terve mõistus püstitada piiranguid, missuguseid seadmeid ja kui kaua meie lapsed kasutavad.
