Teabenõue Teadus- ja Haridusministeeriumile, 10.01.2016
TEABENÕUE
Samal ajal kui Eesti püüdleb laiapõhjalise digipädevuse poole, piiratakse mujal maailmas laste kokkupuudet wifiga, kuna teadlased tõestavad üha uuesti ja uuesti, et elektromagnetkiirgus, mida tekitavad mh mobiiltelefonid, eriti nutitelefonid, tahvelarvutid ja wifid, kahjustab elavaid organisme, eriti lapsi. Kui see info on teile uus, saadan meeleldi materjali tutvumiseks. Alustada võite näiteks siit: http://www.safeinschool.org/2011/01/international-warnings-on-wi-fi.html.
Seda kõike arvesse võttes soovin vastust küsimustele:
1. Millele tugineb teie veendumus, et meie koolides läbiviidav digipööre on lastele ohutu?
Peate ju olema selles veendunud. Ning loomulikult eeldab selline veendumus eelnevaid põhjalikke uuringuid, mis oleks läbi viidud sarnastes tingimustes – st tööstuslik wifi koos klassitäie töötavate tahvelarvutite ja nutitelefonidega. Arusaadavalt peab olema analüüsitud selliste tegurite koostoime pikaajalisi mõjusid inimeste, eriti kasvueas laste organismile.
Millal on need uuringud läbi viidud ja millised on tulemused?
Soovin nende uuringutega tutvuda.
2. Kes on see konkreetne isik, kes kinnitab ja vastutab selle eest, et digipöörde-nimeline eksperiment on laste tervisele täiesti ohutu ega tekita aastate pärast avalduvaid raskeid tervisekahjustusi, viljatust ja surma?
Soovin teada tema nime ja kontaktandmeid.
Lugupidamisega
MTÜ Kogukonna Hüvanguks
—————
Vastab Haridusministeeriumi E-teenuste osakonna juhataja Andres Ääremaa:
Tänan Teid päringu eest.
Digipööre elukestvas õppes on üks eesmärkidest Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Eesti elukestva õppe strateegias 2020 (https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-2020).
Täpsemalt on eesmärk rakendada õppimisel ja õpetamisel kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, parandada kogu elanikkonna digioskusi ning tagada ligipääs uue põlvkonna digitaristule.
Tehnoloogia kasutamine koolis peab olema eesmärgipärane ning tasakaalus muude meetmetega. Koolides kasutatakse digiseadmeid (sh õpilaste isiklikke seadmeid), et võimaldada õpilaste digipädevuse arendamist ning tagada ligipääs digitaalsetele õppematerjalidele. Digipädevuse arendamine on oluline, et koolilõpetajad saaksid aktiivselt osaleda ühiskonnaelus ja majanduses ning olla kasvatada konkurentsivõimet. Riiklikus õppekavas on digipädevus defineeritud kui:
Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.
Käesoleval aastal on Haridus- ja Teadusministeeriumil kavas välja töötada soovituslik digitaristu standard koolidele. Samuti on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium planeerinud alustada käesoleval aastal EL struktuurifondide toel üldhariduskoolide digitaristu uuendamist, eesmärgiga muuta see viidatud standardile ning tänapäeva nõuetele vastavaks. Kinnitame, et koolidesse selle projekti raames hangitavad wifi tugjaamad vastavad ETSI (European Telecommunications Standards Institute) raadioside standardile lubatud väljundvõimsuse osas kõikidel kasutatavatel sagedustel.
Lugupidamisega
Andres Ääremaa
E-teenuste osakonna juhataja
——————
TEABENÕUE 2
Lugupeetud Andres Ääremaa
Kirjutate, et käesoleval aastal on Haridus- ja Teadusministeeriumil kavas välja töötada soovituslik digitaristu standard koolidele ning alustada EL struktuurifondide toel üldhariduskoolide digitaristu uuendamist, eesmärgiga muuta see viidatud standardile ning tänapäeva nõuetele vastavaks, siis küsin:
1) kuidas õigustate digipöörde elluviimist juba praegu, kui järelikult mingit standardit, mida rakendajad järgima peaksid – veel pole?
2) Ning täpsemalt milliseid “tänapäeva nõudeid” siin silmas peetakse?
Ja kõige olulisem küsimus:
3) kuidas kõige selle hea ja olulise juures, mida digipööre kaasa toob, on kaitstud laste tervis?
Soovitan tungivalt uurida lähemalt wifi tõestatud kahjulikku mõju elusorganismidele, eriti lastele.
Kordan ka oma eelmisi küsimusi, millele te ei vastanud, kuid siiski vastuseid ootan:
4) Millele tugineb teie veendumus, et meie koolides läbiviidav digipööre on lastele ohutu?
Enne sellise programmi käivitamist peab loomulikult olema selles kindel ning see eeldab eelnevaid põhjalikke uuringuid, mis oleks läbi viidud sarnastes tingimustes – st tööstuslik wifi koos klassitäie töötavate tahvelarvutite ja nutitelefonidega. Arusaadavalt peab olema analüüsitud selliste tegurite koostoime pikaajalisi mõjusid inimeste, eriti kasvueas laste organismile. Teie viidatud wifi tugijaamade vastavus standardile ei ole paraku mingiks garantiiks. Esiteks põhjusel, et tõestatult tekitab ka selline wifi elektrotundlikel lastel terviseprobleeme, mis näitab, et ETSI raadioside standard ei taga tervisemõju puudumist. Ning teiseks, digipöörde rakendamine hõlmab idee kohaselt lisaks ühele wifiruuterile ka klassitäit tahvelarvuteid ja nutitelefone.
6) Kas sellist kooslust on testitud ning selle tervisemõju uuritud?
Millal, millised on tulemused? Palun täpseid viiteid nendele uuringutele.
7) Kes on see konkreetne isik, kes kinnitab ja vastutab selle eest, et digipöörde-nimeline eksperiment on laste tervisele täiesti ohutu ega tekita aastate pärast avalduvaid raskeid tervisekahjustusi, viljatust ja surma? Soovin teada tema nime ja kontaktandmeid.
Tundub, et selle küsimuse vastus on Andres Ääremaa. Kui eksin, palun korrigeerige.
Palun leidke vastama inimene, kes vastata oskab ja on pädev seda tegema. Tsitaate kodulehelt ja arengukavast ei ole rohkem saata vaja.
Lugupidamisega
MTÜ Kogukonna Hüvanguks
———————-
Vastab Andres Ääremaa:
Oma pöördumises viitate digipöördele. Sellest lähtuvalt on oluline täpsustada, mida mõistetakse termini „digipööre“ all. Haridus- ja Teadusministeerium lähtub oma käsitluses digipöördest kui Eesti elukestva õppe strateegias 2020 (https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-2020) toodud eesmärgist rakendada õppimisel ja õpetamisel kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, parandada kogu elanikkonna digioskusi ning tagada ligipääs uue põlvkonna digitaristule. Samuti tähendab digipööre juba olemasoleva digitaristu, sealhulgas õppurite ja õpetajate poolt juba praegu kaasas kantavate nutiseadmete tõhusat kasutamist hariduse huvides. Küsitluste kohaselt on nutiseade igapäevaselt koolis kaasas ja kasutuses umbes 90 % õpilastest, see näitaja võib sõltuvalt koolist erineda.
Nimetatud strateegia on mitmete osapoolte, sh teadlaste ühisel pingutusel sündinud üks olulisematest haridusvaldkonna arenguid suunavatest dokumentidest, mille on kinnitanud Vabariigi Valitsus. Digipöörde elluviimise eest koolides vastutavad samuti koolipidajad ning -töötajad. Iga koolipidaja ülesandeks on kindlustada oma koolide digitaristu korrasolek ja vastavus kehtivatele normidele. Sel aastal töötab Haridus- ja Teadusministeerium koos Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega välja soovituslikud nõuded koolide digitaristule, mis sisaldavad muuhulgas soovitusi vahenditele õppetöö läbiviimiseks ning Teie poolt mainitud juhtmevaba võrguühenduse kättesaadavust.
Raadiosignaali edastavate seadmete tehnilistele parameetritele, sh väljundvõimsusele on kehtestatud konkreetsed nõuded. Euroopas on selleks ETSI (European Telecommunications Standards Institute) poolt kehtestatud standardid ETSI EN 300 328 (2,4 GHz), ETSI EN 301 893 (5 Ghz) ja ETSI EN 302 502 (5,8 GHz). Nendest standarditest lähtutakse ka seadmete hankimisel üldhariduskoolide võrguühenduste kaasajastamiseks.
Eestis tegeleb keskkonna võimalike tervistkahjustavate tegurite mõju uurimisega Tervise Arengu Instituut, kuhu on Teil soovi korral võimalus pöörduda täiendava teabe saamiseks.
Lugupidamisega
Andres Ääremaa
