Mitteioniseeriva kiirguse tervisemõjude kohta tehtud teadusuuringud ei ole seni näidanud üheseid tulemusi, seetõttu puudub teadlaste seas konsensus elektromagnetväljade tervisemõjude osas.
Paljud juhtmevaba tehnoloogia bioloogilised mõjud on tõestatud rohkem kui ühe teadlaste rühma poolt, sh DNA katked, vabade radikaalide hulga suurenemine ja vere-aju barjääri lagunemine. Nende uuringute seas on seitsme Euroopa riigi läbiviidud ja väga kõrgelt hinnatud uuring REFLEX. Sageli on pärast selliste uuringute avaldamist järgnenud katse diskrediteerida nendega seotud teadlasi. Kuid enamasti on teised teadlased neid avastusi hiljem kinnitanud.
Kui rääkida tõendite kaalumisest, siis me ei saa võrrelda ainult uuringute arvu – et kui paljudes on leitud leiti kahjulik mõju ja kui paljudes mitte. On väga lihtne korraldada sellist uuringut, mis ei leiaks mõju – näiteks piirates kokkupuute aega ja järgnevat jälgimisperioodi, kuid see ei kaalu üles uuringuid, milles mõju leiti. (Vaata ka “Study Design Variables which may be Manipulated by Science“.)
Pilt saab selgemaks, kui vaatame uuringute rahastust. Washingtoni ülikooli teadlase dr Henry Lai läbiviidud teaduslike uuringute analüüs näitas, et suurem osa telekomitööstuse uuringutest ei leidnud elektromagnetväljadel negatiivset mõju, kuid suurem osa sõltumatutest uuringutest leidis. See on täpne analoogia tubakatööstusega, kes suutis aastakümneid sogada vett suitsetamise seose kohta kopsuvähiga. Seepärast on oluline vaadata mitte ainult uuringu tulemusi, vaid ka rahastuse allikaid.
| RAHASTUS | Mõju (artikleid/ %) | Mõju ei ole (artikleid/ %) |
|---|---|---|
| Telekomitööstuselt | 27 (32%) | 57 (68%) |
| Tööstuseväline | 96 (70%) | 41 (30%) |
| Kokku | 123 (56%) | 98 (44%) |
(Tabel dr Martin Blanki videost elektromagnetväljade kohta)
Meedia mängib siin kenasti kaasa. Ühel hetkel tõstatatakse probleem, järgmisel hetkel lükatakse see ümber, kinnitades, et eelnevalt tõstatatud mured on alusetud. Kuid ka meedial võib olla huvide konflikt, kui arvestada, kui palju telekomifirmad neilt reklaami tellivad, rääkimata seotud isikutest.
Samamoodi on riikide valitsustel siin huvide konflikt. Telekomitööstus on riikidele oluline tuluallikas ning kulutab miljoneid dollareid poliitilise lobby jaoks (Public Health SOS, The Shadow Side of the Wireless Revolution). Rääkimata miljarditest, mis liiguvad sageduslubade konkurssidel.
Isegi WHOs ja rahvusvahelises mitteioniseeriva kiirguse kaitse komisjonis ICNIRP on huvide konflikt (vt nt Conflict of Interest & Bias in Health Advisory Committees ja World Health Organization, radiofrequency radiation and health – a hard nut to crack (Review)). Sellised huvide konfliktid võivad olla oluliseks takistuseks kiirgusega seotud reaalsete terviseriskide avalikult tunnistamisel.
Paljude teadlaste töökoht või rahastus on sattunud ohtu, kui nad on rääkinud juhtmevaba kiirguse kahjulikest mõjudest. Nende seas on näiteks Allan Frey, Robert Santini, Carl Blackman, Ross Adey, Olle Johansson, Gerald Hyland, Annie Sasco, Dimitris J. Panagopoulos jt. Olgugi et nende usaldusväärsus on seatud kahtluse alla, on teised teadlased paljudel juhtudel nende avastusi korranud.
Ka Henry Lai, kes avastas, et mikrolained kahjustavad DNAd, sattus tugeva löögi alla. Kuid veidi hiljem leiti samasugused tagajärjed DNAle seitsme Euroopa riigi läbiviidud uuringus REFLEX ning ka Viini ülikooli uuringus. Tänaseks on avaldatud juba vähemalt 11 uuringut, mis kinnitavad mikrolainekiirguse põhjustatavaid DNA kahjustusi. Allan Frey avastas mikrolainekiirguse tagajärjel tekkivad vere-aju barjääri lekked, mis samuti seati kahtluse alla. Kuid peagi hakkas dr Leif Salford seda teemat lähemalt uurima ning tõestas mikrolainekiirguse tõttu tekkivad vere-aju barjääri lekked, mille tagajärjel näriliste ajurakud hukkusid.
Allikas: http://www.emfwise.com/myth.php
