Lühidalt olulisim:
- Hiina püüab piirata laste ekraaniaega, et vältida netisõltuvust – alla 8-aastased lapsed võivad nutitelefoni kasutada 40 minutit päevas ja 16-18-aastased kaks tundi päevas.
- Hiinas on lubatud lastel videomänge mängida 3 tundi nädalas ja alla 16-aastastel on livestreamingud keelatud.
- Video- ja livestreamingu rakendused peavad seaduse kohaselt looma noortele sõltuvusvastaseid süsteeme.
Hiinas tegutseb ametliku interneti-reguleerijana 2014. aastal loodud Hiina Küberruumi Administratsioon (Cyberspace Administration of China). Lisaks internetiliikluse jälgimisele ja küberkaitsele on ameti eesmärk allutada valitsuse kontrollile kõik riigi territooriumil tekitatud andmed, intellektuaalne vara ning info. Ajapikku on jõudnud järg – seekord põhjendatult – laste ekraaniaja piiramiseni. Selle aasta alguses levis sotsiaalmeedias šokeeriv video 13-aastasest Guangxi poisist, kes ähvardab oma isa kirvega tükeldada, kuna isa oli võtnud temalt mobiili, milles laps liiga palju aega veetis. Intsidendist sai äärmuslik näide ekraanisõltuvuse ohtudest.
Mõned aastad tagasi kehtestas Hiina ranged meetmed videomängude suhtes. Kui 2019. aastal piiras Hiina videomängude aega lastele 90 minutile kooliõhtutel ja kolmele tunnile päevas nädalavahetustel, siis 2021. aastal kahandati mänguaega kokku kolmele tunnile nädalas. Sellele järgnesid piirangud laste livestreamingutele, nimelt keelati eelmisel aastal alla 16-aastastel noortel livestreamingud ja tõkestati alaealistel livestreamingute eest maksmine.
Nüüd soovib Hiina, et lapsed veedaksid vähem aega nutitelefonides. Riigi küberruumi administratsioon tegi ettepaneku nõuda nutitelefonidelt, rakendustelt ja rakenduste poodidelt sisseehitatud “alaealiste režiimi”, eesmärgiga reguleerida laste telefonis viibimise aega ja sisu.
Avalike kommentaaride esitamiseks avatud ettepanek laiendaks Hiina valitsuse püüdlusi reguleerida laste internetitegevuse negatiivseks peetavaid aspekte. “Hiina riik peab end kõige olulisemaks autoriteediks selles, kuidas laste meediatarbimist tuleks juhtida,” ütles Singapuri haldusülikooli kommunikatsiooni- ja tehnoloogiaprofessor Sun Sun Lim.
Alaealiste režiimiga püütakse vältida internetisõltuvust, piirates alla 8-aastaste laste nutitelefoni kasutamise aega 40 minutile päevas. Ajapiirang suureneks vanuse kasvades, ulatudes 16-18-aastaste puhul kahe tunnini päevas.
Samuti peaksid rakendused kohandama sisu vastavalt eri vanuserühmadele. Noorematele kui 3-aastastele tuleks näiteks näidata lastelaule ja sisu, mida saab vaadata koos lapsevanematega, selgub Hiina küberruumi administratsiooni dokumentidest. 8-12-aastastele lastele tuleks pakkuda videoid eluoskuste ja üldteadmiste kohta, eakohaseid uudiseid ja “positiivselt suunavat meelelahutuslikku sisu”.
Ettepaneku järgi saaksid kasutajad valida nutitelefoni sisselülitamisel või esmakordsel seadistamisel, kas kasutada alaealiste režiimi. Mõned nutitelefonid ja rakendused pakuvad juba praegu funktsioone, mis püüavad piirata nende kasutamist laste poolt. Hiina valitsuse piirangute plaan annaks “täiendava vanemliku kontrolli kihi”, ütles Hiina tehnoloogia kasutamist uurinud Hertfordshire’i ülikooli vanemdotsent Suurbritannias Barry Ip.
Alaealiste režiimi ettepanek tugineb 2019. aasta direktiivile, mille kohaselt video- ja livestreamingu rakendused peavad looma sõltuvusvastaseid süsteeme. Kümnetel videorakendustel, sealhulgas Douyinil – TikToki Hiina versioonil – on funktsioone, mis piiravad laste videode sisu ja aega 40 minutile päevas ning lukustavad funktsiooni õhtul kell 22.00 kuni hommikul 6.00. Laste telefonikasutuse piiramine on siiski tehniliselt keeruline.
Shanghai tarbijanõukogu uuris sel aastal 20 rakendust ja leidis, et osade kontrollimeetmed olid puudulikud või kasutuskõlbmatud. Aruandes seisab, et mõned rakendused ei näidanud „noorte režiimi“ sisse lülitamisel üldse mingit sisu või näitasid videoid, mis olid “liiga monotoonsed ja kuivad“. Uuringus leiti, et üks rakendus, mis väitis, et soovitab erinevaid videoid lastele nende vanuse alusel, näitas 4-aastastele samu multikaid kui 14-aastastele.
Hiina valitsus reguleerib ja tsenseerib juba täna tugevalt interneti sisu. “Küsimus on selles, kes saab olema otsustajaks, mis on hea või sobiv sisu teatud vanuserühmale?” ütles Uus-Lõuna-Walesi Ülikooli infosüsteemide ja tehnoloogia vanemlektor Eric Lim, kes leiab, et ettepanek võib suurendada ametiasutuste kontrolli.
„On ebaselge, kuidas ettepanekus sätestatud meetmeid jõustatakse,“ ütles Sun Sun Lim, kuid lisas, et regulatiivsed jõupingutused peegeldavad vanemate muret laste nutitelefonide kasutamise pärast. Ettepanek on saanud internetis mitmetist vastukaja. Ühed avaldasid heameelt, sest piiramatu juurdepääs internetile avaldab noortele negatiivset mõju. Teised aga kritiseerisid ettepanekut öeldes, et see on liiga range ega tegele probleemiga, miks lapsed üldse veedavad nii palju aega telefonides.
Wang Renping, kellel on Weibos kolm miljonit jälgijat, ütles oma postituses, et noorte kohtlemine imikutena jätaks nad täiskasvanuna lasteks. Weibost võis ka lugeda järgneva kommentaari: “Kas te ei saa välja töötada mõnd lastele sobivat kultuuri- ja vabaajaprojekti? Või rakendada tööseadusi, et anda vanematele rohkem aega?”
Esmased piirangud jõustuvad juba käesoleva aasta septembrist.
Allikad:
https://www.nytimes.com/2023/08/04/business/china-smartphone-minor-mode.html
https://time.com/6301185/china-smartphone-addiction-children-limit/
https://variety.com/2023/digital/news/china-internet-access-minors-1235685825/