Head Eesti Arstide Liidu esindajad!
Täname, et leidsite aega meie eelmise aasta 13. novembri pöördumisele vastata. Saame aru, et elutempo on kiire ja aega on alati vähe. Sellest hoolimata palume mõista, et meie poolt tõstatatud teema on olulise tähtsusega, kuna puudutab kõigi inimeste tervist. Tuletagem meelde Eestis praegu kehtivat arstivannet, milles on öeldud: „Minu tegevuse sihiks olgu rahva tervise säilitamine ja edendamine, haiguste ennetamine, haigete ravimine ning nende kannatuste leevendamine.“ Me leiame, et tervise säilitamine ja haiguste ennetamine on kordades lihtsam kui haigete ravimine. Samuti on sedastatud Eesti arstieetika koodeksis: „Arsti kutsetöö kõrgeim eesmärk on edendada ja kaitsta inimese tervist“. Eesti Arstide Liidu põhikirjast võib lugeda: „Liidu eesmärgiks on arstide ühendamine rahva tervise kaitseks…“
Saadame Teile Austria Arstide Liidu eestikeelse juhendi elektromagnetväljadest tingitud tervisprobleemide ning haiguste (EMV sündroom) diagnoosimiseks ja raviks. Loodame, et sellest dokumendist on abi, kuna eestlased on alati juhindunud teiste, suuremate rahvaste edumeelsetest ja jätkusuutlikest ideedest.
Arvatavasti olete nõus tõdemusega, milleni on jõutud Austrias: „arstid peavad üha sagedamini endale tunnistama, et paljude terviseprobleemide põhjused on neile tundmatud“. Palun pöörake tähelepanu Austria Arstide Liidu juhendis esitatud elektromagnetkiirguse piirnormidele. Meil on praegu mitte-ioniseeriva kiirguse kaitse komisjoni ICNIRP-i soovituse põhjal kehtivaks kõrgsagedusliku elektromagnetkiirguse võimsustiheduse piirnormiks elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides 10.000 mW/m², Austria Arstide Liidu arvates peaks ohutu piirnorm olema ≤0,001 mW/m². Lubatud magnetvoo tiheduseks on meil 100 μT, Austrias ≤0.02 µT. Julgeme väita, et Austria kriteeriumitele vastavaid normatiivseid kiirgusi on tänapäeva Eesti korterelamutes väga raske leida. Millega küll nii suur vahe põhjendatud on? Sellega, et Austrias tehti normide kohandamisel tihedat koostööd arstidega ning võeti arvesse aina kogunevaid sõltumatuid teadusuuringuid, mis tõestavad elektromagnetkiirguse kahjulikku mõju kehtivatest normidest oluliselt madalamate tasemete juures.
Sotsiaalministri määruses nr 38 on öeldud, et „sagedusel 10 GHz kuni 300 GHz kehtestatakse baaspiirangud võimsustihedusele eesmärgiga ära hoida inimkeha pindmiste ja pinnalähedaste kudede kuumenemine“. Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori ja biomeditsiinitehnika instituudi juhtivteaduri Hiie Hinrikuse artiklist, mis ilmus 2009. aasta märtsi ajakirjas „Eesti Töötervishoid“, võime lugeda, et viimase aastakümne uuringud on tõestanud elektromagnetkiirguse mittesoojusliku mõju olemasolu elusorganismidele kiirgustasemete juures, mis on kordades madalamad kehtivatest soojusliku mõju piirnormidest. Mikrolainekiirgus tekitab muutusi valkude struktuuris. Euroopa Komisjoni 5. raamprogrammi raames läbiviidud rahvusvahelise projekti REFLEX tulemused näitasid, et mikrolainekiirgus tekitab muutusi DNA struktuuris. Põhjaliku epidemioloogilise uuringu Interphone tulemusena jõuti järeldusele, et mobiiltelefoni kasutamine suurendab süljenäärmete-, kuulmisnärvi- ja ajukasvajate riski. Võib eeldada, et eelkõige mõjutab mikrolainekiirgus närvirakke, mis on kõige tundlikumad. Rootsi teadlased on näidanud, et kehtestatud piirnormidest kümneid kordi nõrgem mikrolainekiirgus kahjustab aju hematoloogilist barjääri ja neuroneid. Mitte kõik uuringud ei ole sarnaseid tulemusi andnud, aga negatiivne tulemus ei kinnita teatavasti alati mõju puudumist, vaid võib juhtuda, et mõju ei osatud või ei tahetud leida.
Tallinna Tehnikaülikooli biomeditsiinitehnika instituudis olid uurimisalusteks paarsada noort tervet inimest. Kasutati lühiajalist (1 minut) ja piirnormist umbes 10 korda nõrgemat mikrolainekiirgust. Katsed näitasid, et selline kiirgus suurendab EEG kõrgemate rütmide (beetasagedused) võimsust. Sarnased muutused toimuvad EEG signaalis ka alkoholi toimel.
Inimeste tundlikkus kiirgusele on erinev. Umbes 30% uurimisalustel oli kiirguse mõju oluline. Mälu ja tähelepanutestidega ilmnes mõju eelkõige keerulisemate ülesannete lahendamisel, kus valede vastuste arv kasvas.
Kas mitte sellega pole seletatavad üha sagedamini täheldatavad õpiraskused koolis? Alatasa võime meediast lugeda, et õpilastel on suur koolistress, nad ei saa öösiti magada, ei suuda keskenduda. Üheks õppimisvõime languse põhjuseks on kindlasti ka mälu halvenemine. Torkab silma, et isegi vahetundidel, mil õpilased peaksid end füüsiliselt liigutama ja oma silmi puhkama, näpitakse pidevalt mobiiltelefone ja tahvelarvuteid. On ära tõestatud täpne mehhanism, kuidas digitehnika sõltuvust tekitab. Nagu eelpool öeldud, mõjub see ajule nagu alkohol. Ometi me ei pea ju noorte alkoholitarbimist soovitavaks. Miks siis ei kasutata piiranguid juhtmeta sidevahendite kasutamises, vaid plaanitakse koguni koolides üleminekut digiõppele? Ka vabal ajal enamus õpilasi on „naelutatud“ oma arvutite ja nutitelefonide külge. Kas nad on sellevõrra targemad, informeeritumad, arukamad? Aina rohkem lisandub uuringuid, mis tõestavad, et ei. Uurimused näitavad, et lapsed, kes sageli arvuteid kasutavad, arenevad keeleliselt halvemini. Lapsed ei õpi enam kirjutama. Digimeediat kasutades ilmneb lastel sageli kontrollimatu käitumine. Professor Lembke arvates ei tohiks lapsi digimeedia juurde lubada mitte varem kui 12-aastaselt, kuna nooremad lapsed ei ole pädevad saadud informatsiooni adekvaatselt mõistma. Digimeedia koormab aju väga tugevalt, ei toimu ajus vajalikke sünkroniseerimisprotsesse, hajub tähelepanu, kaob empaatia, keskendumis- ja kriitikavõime. Väga paljud koolid üle maailma on piiranud laste kokkupuudet wifiga ja paljud organisatsioonid soovitavad seda teha: http://wifiinschools.com/uploads/3/0/4/2/3042232/schools_and_organizations_wifi.pdf, vt ka Küprose riikliku komisjoni soovitust (eestikeelsete subtiitritega): https://www.youtube.com/watch?v=AzY5Q7aGAlk&feature=youtu.be .
Tuleks igati propageerida juhtmeta sidevahendite kasutamise piiramist ning viia inimesed mõistmisele, et kuigi töövahendina on digitehnika kasulik ja mugav, ei taasta ega kosuta see meie tervist kaugeltki mitte. Seetõttu leiame, et on kuritegelik reklaamida digitehnikat kui mõnusat ajaviitmise moodust või laste mänguasja.
Paljud armastatud puhkekohad ja pargid on varustatud tugevat kiirgust levitavate mobiilsideantennidega (näiteks Kadrioru luigetiik, lauluväljak). Hiljuti ilmus ajalehes „Pealinn“ kirjutis, et kogu vanalinn plaanitakse katta tasuta wifiga. Kindlasti on see paljude meelest väga tore ja näitab meie IT-arengut ja kaasaegsust. Tuletagem meelde, et kunagi oli ka suitsetamine väga populaarne. Naisedki harrastasid seda hobi innukalt kui märki emantsipeerumisest ja meestega võrdsustumisest, mõtlemata kasvõi oma laste tervisele. Nüüd on jõutud suitsetamise keelustamiseni avalikes kohtades, kuna on taibatud, et see soodustab vähki ning omab palju teisigi kahjulikke kõrvalmõjusid. Ka elektromagnetkiirgused on võimalike vähitekitajate nimekirjas (www.iarc.fr/en/media-centre/pr/2011/pdfs/pr208_E.pdf), seetõttu peaks inimestel, kes ei soovi oma tervist kahjustada, olema võimalus viibida wifivabas keskkonnas. Eeskätt linna populaarsetes puhkekohtades peaks olema kehtestatud wifivaba tsoon. Samuti tuleks paigaldada hoiatusmärgid kõrge kiirgustasemega paikadesse.
Milleks selline probleemitõstatus, kui kiirgustasemed on kehtivate normide piires ja sellele argumendile tuginevad ka Eesti ametnikud? Väga paljud teadlased kinnitavad, et kehtivad normid meie tervist ei kaitse. Nagu eelpool märkisime, siis need normid pole kehtestatud adekvaatsetel alustel, kuna kiirguste ilmne mõju on tuvastatud ka lubatud piirnormist tunduvalt madalamatel tasemetel. Teiseks pole kehtiva piirnormi puhul üldse räägitud ajast, kui kaua tohib piirkiirguse foonis viibida. ICNIRP-i erineeldumismäära (SAR) soovitused põhinevad 6-minutilisel mobiiltelefonikõnel. Kui palju aga reaalsuses sellest palju pikemaid kõnesid tehakse? Mõistagi on iga kahjuliku mõju puhul selle kestus väga oluline. Kolmandaks on inimeste tundlikkus ja vastupidavus väga erinev, kuid arvestada tuleks kõigi inimeste huve. Kehtivad normid aga tunduvad kaitsvat esmajoones tootjate huve ning kuna telekommunikatsioonitööstus on Maailma Terviseorganisatsiooni üks suurimaid toetajaid, pole imestada praeguste WHO seisukohtade üle, samas kui kümned tuhanded teadusartiklid jõuavad hoopis teistsugustele järeldustele.
Vastutus meie elu ja saatuse eest lasub meil kõigil, kuid õige tervisepoliitika eest peaksid vastutama eelkõige arstid. Inimesed ei tohi joobuda oma kõikvõimsusest, vaid tuleb tähelepanelikult jälgida ohumärke. Praegune olukord meenutab paljuski Tšernobõli juhtumit, kus inimeste teadvuses lihtsalt puudus katastroofi võimalus. Olukorra eest vastutajad ei suutnud olukorda adekvaatselt hinnata, inimestel polnud mõõte- ega kaitsevahendeid, eelkõige aga teadmisi. Olgem ausad, ka praegu ei tea enamik inimesi neid varitsevatest ohtudest mitte midagi. Aastakümneid tagasi peeti mugavaks ja otstarbekaks juhtida heitvesi otse merre, nüüd on jõutud tõdemuseni, et keskkonna isepuhastumisvõime pole piiramatu ja seetõttu on tarvis heitvesi puhastada. Miks ei taheta mõista, et ka elektromagnetilist saastet ei tohi muretult kõikjale levitada?
Peame täiesti ebaeetiliseks tehnikaseadmete ja -programmide kohustuslikku juurutamist, olgu selleks siis kaugloetavad arvestid, traadita telefonid või digiõpe. Igal inimesel peab olema õigus kiirgavad seadmeid mitte kasutada ja teistel tuleks oma vastavast tegevusest tingitud kahjulik mõju viia miinimumini. Näiteks tuleks nõuda eeskätt kortermajades ööseks ruuterite ja muude digiseadmete väljalülitamist, et mitte kahjustada ennast ja naabreid.
Pöördume kõigi arstide poole palvega, et võtaksite selle kogu rahvast, eelkõige meie järelkasvu puudutava teema oma südameasjaks ning avaldaksite survet instantsidele, kes süüdimatult võtavad kasutusele üha uuemaid ja moodsamaid sidevahendeid, ilma et nende mõju inimestele ja keskkonnale oleks piisavalt testitud.
Lugupidamisega
MTÜ Kogukonna Hüvanguks
Lisa:
Austria Arstide Liidu juhend elektromagnetväljadest tingitud tervisprobleemide ja haiguste (EMV sündroom) diagnoosimiseks ja raviks: http://bit.ly/1pH96mU
Arstide Liidu vastus:
Täname pöördumise eest ja palume vabandust vastuse viibimise pärast. Küsimustega, mis puudutavad keskkonnamõjusid ja nendest tingitud võimalikku ohtu tervisele, tegelevad pädevad ametkonnad Terviseamet ja Keskkonnaamet. Rahvatervise valdkonnas peame pädevaks Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituuti. Arstide liidul puuduvad kahjuks võimalused sellekohaste analüüside teostamiseks ja seisukoha võtmiseks.
Eesti Arstide Liidu eestseisuse nimel
lugupidamisega
Katrin Rehemaa
EAL peasekretär
