Vastupidiselt ka meil rohkesti kõlanud väidetele, et 5G antennide võimsus on nii väike, et meie kogukiirgusfoon 5G tõttu ei suurene – olgugi et antenne lisandub meie ümber tohutus koguses (ühele ruutkilomeetrile kuni 800 saatjat!), kinnitab ka 5G-tehnoloogia ühe oluliseima tegija Ericssoni esitlus aastast 2017, et 5G ikkagi suurendab meie keskkonnas kiirgustaset. Nimelt selgub, et välistustsoon antennide ümber (kus kiirgusfoon ületab kehtivates normides lubatud taset) muutub oluliselt suuremaks võrreldes praeguse tehnoloogiaga. Seetõttu muutub keeruliseks või võimatuks 5G tehnoloogia rakendamine kiirgusohu eest paremini kaitstud riikides, kus normid on madalamad (nt Šveits, Itaalia, Venemaa jne). Riikides, kus kehtivad ICNIRPi soovitatud aegunud piirmäärad (sh Eestis), on lihtsam seda tehnoloogiat kasutusele võtta.

Dr Lennart Hardelli kommentaar: “Kahtlemata näitab Ericssoni ettekanne, et 5G suurendab kokkupuudet kiirgusega, et nõuetekohast teaduslikku hindamist pole veel tehtud ning see suurendab 5G vastases üleskutses “5G Appeal” esitatud moratooriumi vajadust.”

Ka juba käivitatud 5G-tugijaamade kiirgustaseme mõõtmised kinnitavad Ericssoni aastatetagust hinnangut. Mitmes Euroopa linnas läbiviidud mõõtmised näitavad, et võrreldes 4G tugijaamadega on 5G väikestest antennidest tulenev raadiosageduslik kiirgus (downlink) 7-46 korda suurem (https://www.kiirgusinfo.ee/5g-antennide-kiirgus/).

Seega oleme jõudnud põhjuseni, miks tehnoloogilist arengut tähtsustavad riigid on nii jäigad oma kiirguspoliitikas, olenemata sellest, mida näitavad teadusuuringud sellesama kiirguse kahjulike mõjude kohta – mida aeg edasi, seda suuremaks muutuvad käärid tehnoloogia arengu ja inimeste tervise vahel, eriti 5G puhul. Kumma meie esikohale asetame, kui mõlemat ei saa?

Ericssoni ettekanne: https://www.itu.int/en/ITU-T/Workshops-and-Seminars/20171205/Documents/S3_Christer_Tornevik.pdf

Dr Lennart Hardelli blogipostitus: https://lennarthardellenglish.wordpress.com/2018/06/26/impact-of-emf-limits-on-5g-network-roll-out/