Tõlge Joel M. Moskowitzi artiklist “We Have No Reason to Believe 5G Is Safe“, mis ilmus 17. oktoobril 2019 ajakirja Scientific American veebiblogis.
Uus tehnoloogia on tulemas, kuid vastupidiselt mõnede inimeste väidetele võivad sellega kaasneda terviseriskid.
Telekommunikatsioonitööstus ja nende eksperdid on süüdistanud paljusid teadlasi, kes on uurinud mobiiltelefonikiirguse mõju, hirmu külvamises seoses 5G juhtmevaba tehnoloogia tulekuga. Kuna suur osa meie uuringutest on riiklikult rahastatud, usume, et meie eetiline kohustus on teavitada avalikkust sellest, mida ütleb meile eelretsenseeritud teaduskirjandus juhtmevaba kiirguse terviseriskide kohta.
USA föderaalse sidekomisjoni (FCC) esimees teatas hiljuti pressiteate vahendusel, et komisjon kinnitab peagi üle raadiosagedusliku kiirguse (RSK) piirnormid, mille FCC võttis vastu 1990. aastate lõpus. Need piirnormid põhinevad mikrolainekiirgusega kokkupuutuvate rottide käitumismuutustel ja olid mõeldud selleks, et kaitsta meid RSKga kokkupuutest tulenevate lühiajalise soojenemise riskide eest.
Pärast seda, kui FCC oli need piirnormid vastu võtnud suures osas 1980. aastate uuringutele tuginedes, on valdavas osas enam kui 500 eelretsenseeritud uuringust leitud kahjulikke bioloogilisi või tervisemõjusid RSKga kokkupuutel intensiivsusega, mis on liiga madal, et põhjustada märkimisväärset soojenemist.
Sellele suurele uurimistööle viidates allkirjastas mitteioniseerivate elektromagnetväljade (EMV) bioloogiliste ja tervisemõjude kohta eelretsenseeritud uuringuid avaldanud üle 240 teadlase rahvusvahelise EMV teadlaste pöördumise, milles nõutakse rangemaid piirnorme. Pöördumises esitatakse järgmised väited:
„Arvukad hiljutised teadusväljaanded on näidanud, et EMV mõjutab elusorganisme tasemetel, mis on palju madalamad enamikust rahvusvahelistest ja riiklikest juhistetest. Mõjude hulka kuuluvad vähiriski suurenemine, rakustress, kahjulike vabade radikaalide hulga suurenemine, geneetilised kahjustused, reproduktiivsüsteemi struktuursed ja funktsionaalsed muutused, õpiraskused ja mäluhäired, neuroloogilised häired ning negatiivne mõju inimeste üldisele heaolule. Kahjustused ei piirdu ainult inimkonnaga, üha enam on tõendeid kahjulikust mõjust nii taime- kui ka loomariigile.”
Selle pöördumise allkirjastanud teadlased moodustavad vaieldamatult enamiku mitteioniseeriva kiirguse mõjude ekspertidest. Nad on erialaajakirjades avaldanud üle 2000 EMVsid käsitleva artikli ja kirja.
FCC raadiosagedusliku kiirguse piirnormid reguleerivad kokkupuute intensiivsust, võttes arvesse kandelainete sagedust, kuid eiravad RSK signaalimisomadusi. Koos kokkupuute mustriga ja kestusega suurendavad signaali teatud omadused (nt pulseerimine, polarisatsioon) kokkupuute bioloogilisi ja tervisemõjusid. Vaja on uusi kokkupuute piirnorme, mis arvestaksid neid erinevaid mõjusid. Pealegi peaksid need piirnormid põhinema bioloogilisel mõjul, mitte laboriroti käitumismuutusel.
Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvaheline vähiuuringute agentuur (IARC) klassifitseeris RSK 2011. aastal „inimesele võimalikuks kantserogeeniks“. Eelmisel aastal leiti USA riikliku toksikoloogiaprogrammi (NTP) poolt läbi viidud 30 miljonit dollarit maksnud uuringus „selged tõendid“, et kaks aastat kokkupuudet mobiiltelefoni RSKga suurendas isastel rottidel vähki haigestumist ja kahjustas DNAd mõlemast soost rottidel ja hiirtel. Itaalias asuv Ramazzini Instituut kordas NTP peamist uurimistulemust, kasutades kogu rottide eluea jooksul erinevat kandesagedust ja palju nõrgemat kokkupuudet kui mobiiltelefonikiirgus.
Alates 2011. aastast avaldatud uuringute, sealhulgas inimeste ja loomade uuringute ning mehhanistlike andmete põhjal on IARC hiljuti seadnud prioriteediks järgmise viie aasta jooksul RSK uuesti üle vaadata. Kuna paljude EMV teadlaste arvates on meil nüüd piisavalt tõendeid, et pidada RSKd kas tõenäoliseks või kindlaks kantserogeeniks inimesele, tõstab IARC lähitulevikus tõenäoliselt RSK kantserogeenset võimalikkust.
Sellegipoolest kinnitas FDA ilma ametliku riskihindamise või RSK tervisemõjude uurimise süstemaatilise ülevaatamiseta hiljuti FCCle saadetud kirjas FCC 1996. aasta kokkupuute piirnorme, väites, et agentuur on “jõudnud järeldusele, et kehtivates standardites muudatuste tegemine ei ole praegu õigustatud” ja et “NTP eksperimentaalseid tulemusi ei tohiks rakendada inimeste mobiiltelefonide kasutamisel”. Kirjas öeldi, et “praegu olemasolevad teaduslikud tõendid ei kinnita kahjulikke tervisemõjusid inimestele kokkupuute praeguste või nendest madalamate piirnormide juures”.
Uusim 5G mobiilsidetehnoloogia kasutab esimest korda millimeeterlaineid lisaks mikrolainetele, mis on olnud kasutusel vanemates (2G kuni 4G) mobiilsidetehnoloogiates. Tänu oma piiratud ulatusele vajab 5G iga 100–200 meetri tagant mobiiliantenne, mis jätab paljud inimesed kaitsetuks millimeeterlaine kiirguse vastu. 5G kasutab ka uusi tehnoloogiaid (nt aktiivsed antennid, mis on võimelised moodustama kitsaid ja suunatud kiiri ja sisaldavad mitmeid massiivsed sisendeid ja väljundeid, tuntud kui MIMO), mis esitavad kokkupuute mõõtmistele ainulaadseid väljakutseid.
Millimeeterlained neelduvad enamasti mõne millimeetri sügavuses inimese nahas ja sarvkesta peamistes kihtides. Lühiajalisel kokkupuutel võib olla kahjulik füsioloogiline mõju perifeersele närvisüsteemile, immuunsüsteemile ja südame-veresoonkonnale. Uuringud näitavad, et pikaajaline kokkupuude võib põhjustada terviseriske nahale (nt melanoom), silmadele (nt silma melanoom) ja munanditele (nt steriilsus).
Kuna 5G on uus tehnoloogia, pole selle tervisemõjusid uuritud, niisiis “lendame kinnisilmi”, kui tsiteerida USA senaatorit. Kuid meil on märkimisväärseid tõendeid 2G ja 3G kahjulike mõjude kohta. 10-aastase 4G tehnoloogiaga kokkupuute mõjusid on vähe teada, sest valitsused on selliste uuringute rahastamist tauninud. Samal ajal näeme vähiregistrites teatud tüüpi pea- ja kaelakasvajate arvu tõusu, mis võib olla vähemalt osaliselt tingitud mobiiltelefoni kiirguse järsust kasvust. Need suurenemised on kooskõlas krooniliste mobiiltelefonikasutajate kasvajariski juhtumikontrolli uuringute tulemustega.
5G ei asenda 4G-d; see käib 4G-ga käsikäes lähitulevikus ja võib-olla ka pikemaajaliselt. Kui on olemas sünergeetilised mõjud samaaegsest kokkupuutest eri tüüpi RSKga, võib meie üldine RSK ohurisk oluliselt suureneda. Vähk ei ole ainus risk, kuna on märkimisväärseid tõendeid selle kohta, et RSK põhjustab tõenäoliselt oksüdatiivse stressi tõttu neuroloogilisi häireid ja reproduktiivseid kahjustusi.
Kas peaksime ühiskonnana investeerima sadu miljardeid dollareid 5G mobiilsidetehnoloogia juurutamisesse, mis nõuab USAs 800 000 või enama uue mobiiliantennikoha rajamist meie kodu, töökoha ja mänguväljaku lähedusse?
Selle asemel peaksime toetama 5G pöördumisele alla kirjutanud 250 teadlase ja arsti soovitusi, kes kutsuvad üles kehtestama kohest moratooriumi 5G kasutuselevõtule ja nõuavad, et meie valitsus rahastaks uuringuid, mis on vajalikud meie tervist ja ohutust kaitsvate, bioloogial põhinevate piirnormide kehtestamiseks.
Originaal: https://blogs.scientificamerican.com/observations/we-have-no-reason-to-believe-5g-is-safe/
Joel M. Moskowitz on California Berkley ülikooli avaliku tervise kooli perekonna ja kogukonnatervise keskuse direktor. Alates 2009. aastast on ta tegelenud juhtmevaba kiirguse tervisemõjude uurimisega, mil ta avaldas koos kolleegidega ülevaateartikli, kus leiti, et pikaajalistel mobiilikasutajatel on suurem risk ajukasvaja tekkeks. Tema veebileht Electromagnetic Radiation Safety on väärtuslik infoallikas teadlastele, ajakirjanikele ja avakkusele ning sellel on üle 2 miljoni külastuse alates 2013. aastast. Ta on ka tasustamata nõunik teadlaste pöördumise International EMF Scientist Appeal juures ja ühingus Physicians for Safe Technology.
