Elektromagnetväli on füüsiliselt esinev jõuväli, mis on loomulikuna olnud olemas juba universumi sünnist saati. Valgus on selle kõige levinum vorm. Elektri- ja magnetväljad on elektromagnetkiirguse osad, siia alla kuuluvad staatiline elektri- või magnetväli, raadiosagedused, infrapunakiirgus ja röntgenikiirgus.

Elekter on elektronide liikumine läbi elektrijuhtme. Elektrivälja loob elektripinge ehk surve, millega elektronid läbi juhtme lükatakse.
Mida suurem on surve, seda suurem on elektrivälja jõud.

Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis.

Kui elektrivool juhtmetes liigub, tekib sellest magnetväli, kui elektrivool suureneb, siis suureneb ka magnetväli. Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust). Ehk teisiti, magnetväljaks nimetatakse laetud osakeste liikumisel tekkivat jõuvälja. Paigalseisev laeng (laetud keha) kutsub esile elektrivälja, liikuv laeng (elektrivool) aga täiendavalt ka magnetvälja. Seega on magnetvälja olemasolu mingi vaatleja jaoks niisama suhteline kui liikumine ise.

Elektrivälja mõju saab vähendada näiteks seinade ja teiste objektidega. Magnetväljad aga läbivad hooneid, inimesi ja enamikke materjale.