Silmitsi 5G tehnoloogiaga

27. veebr. 2017

ICNIRP (mitte-ioniseeriva kiirguse kaitse rahvusvaheline komisjon) on ette valmistamas uusi piirnorme sageduste 100kHz–300GHz kohta. Hetkel kehtivad normid on juba aastast 1998 ning need on praeguseks täiesti aegunud [Kiirgusinfo: kui need üldse kunagi adekvaatsed olnud on].

ICNIRPi ja tema standarite juures on suur probleem selles, et ICNIRP loeb tõendusmaterjaliks ainult teaduspõhiseid andmeid, mida on sõltumatult suudetud korrata, mis on piisava teadusliku kvaliteediga ja on teaduslikult seletatavad. Selline lähenemine annab ICNIRPile võimaluse kergesti teaduslikke tõendeid välja jätta. Kõik, mida on liiga keeruline seletada või korrata, võib ICNIRP meelevaldselt kõrvale jätta. Muu hulgas jätab ICNIRP endiselt kõrvale kõik tõendusmaterjalid, mis viitavad mikrolainekiirguse mittetermilistele mõjudele (s.o mõjud, mis tekivad ilma kudede soojenemiseta), mõjudele, mis ilmnevad ekspositsioonitaseme juures, mis jäävad kehtivatest normidest allapoole. Põhjus on lihtne – tunnistamine, et elektromagnetkiirgusel on ka mittesoojuslik mõju, tähendaks, et kõik kehtivad kiirgusnormid oleksid ebaadekvaatsed, ning nõuaks materjali põhjalikku hindamist täiesti otsast peale.

5G tehnoloogia kasutab spektrit 6 GHz–100 GHz. Selle kohta on uued standardid välja töötamisel mitmete rahvusvaheliste komisjonide poolt, kuid… hetkel ei ole käimas mitte ühtegi bioloogilist uuringut, et hinnata 5G tehnoloogia spektri mõjusid tervisele. Samuti pole käimas mitte ühtegi uuringut võimalike mõjude kohta nahale, kus talletub kogu 5G seadmete tekitatav energia.

Sagedustele üle 10 GHz ei kehti ka SAR, kuna selles spektris talletub raadiosageduslik energia ainult nahal ja kehalähedastel pindadel, millega kaasneb pinna soojenemine.

ICNIRP jagab keha olulisteks ja vähem olulisteks osadeks. Vähem olulisi osasid võib eksponeerida suurematele kiirgustasemetele. 1G, 2G, 3G ja 4G tehnoloogiate osas oli selline jaotus sobiv, kuid 5G kohta see paraku enam ei kehti, kuna 5G tehnoloogia puhul neeldub kogu kiirgus nahas.

ICNIRPi töödokumendi järgi loetakse nahk (dermis ja epidermis) jäsemete hulka – need on vähem olulised kehaosad, mida võib rohkem kiiritada. See tähendab, et ICNIRP kaalub naha ja seega 5G tehnoloogia jaoks kõrgemate ekspositsiooninormide lubamist, hoolimata sellest, et need seadmed on keha lähedal.

ICNIRPile tuleks meelde tuletada, et nahk on inimese suurim organ ning on seotud paljude protsesside, nii lokaalsete kui süsteemsete, sh immuunvastuse reguleerimisega.

Hetkel ei ole tehtud mitte mingeid uuringuid selle kohta, kuidas nahk reageerib 5G tehnoloogia kiirgusele.

5G tehnoloogiasse puutuvalt tuleks nahk (dermis ja epidermis) klassifitseerida hoopiski kõige olulisemaks kehaosaks, mida tohiks kiiritada nii vähe kui võimalik.

Ajalugu kordub. Uut tehnoloogiat arendatakse kiiresti, bioloogilised ja terviseuuringud jäävad kõvasti maha. Rahvusvahelised komisjonid kehtestavad ohutusnorme, kasutades ebatäielikke ja aegunud infot. 5G tehnoloogia juurutamine käib edasi, olgugi et teadusuuringuid 5G tehnoloogia mõjude kohta naha bioloogiale EI OLE! Paraku ignoreerivad ICNIRP ja tootjad täielikult ka ettevaatuspõhimõtet…

Ja samal ajal pürgib Eesti koos 5G-ga maailma kiireima mobiilse internetiga riigiks (Delfi).

Allikas: dr Dariusz Leszczynski, Report From The Science & Wireless 2016: https://betweenrockandhardplace.files.wordpress.com/2017/01/leszczynski-report-from-science-wireless-2016.pdf

Dr Dariusz Leszczynski on kahe doktorikraadiga sõltumatu ekspert, kellel on elektromagnetväljade ja selle tervisemõjude alal kogemust 20 aastat. 22 aastat töötas ta Soome kiirgusametis, sh kiirgusbioloogia laboratooriumi juhatajana ja uuriva professorina. Töötanud professorina ka USA Harvard Medical Schoolis, Hiinas ja Austraalias. Kuulus ka WHO IARCi töögruppi, kes 2011. aastal nimetas raadiosagedusliku mikrolainekiirguse võimalikuks kantserogeeniks. Praegu annab aktiivselt loenguid ja konsultatsioone.

TÄIENDUS! Prof. Trevor Marshall toob dr Dariusz Leszczynski postitusele vastuseks välja, et 5G siiski ei neeldu ainult nahas, vaid tungib ka sügavamale (kuni 1/10 võrreldes 3G-ga).