Käesoleval aastal andis rahvaalgatusele “Seisame Elu eest: nõuame 5G ohutute piirnormide kehtestamist ja pikaajalisi uuringuid tehnoloogiaärist sõltumatutelt teadlastelt“ oma poolthääle 4882 inimest. Järgmisel nädalal, 2. juunil 2020 otsustab riigikogu sotsiaalkomisjon, kas võtab algatuse menetlusse või mitte, mille esimees Tõnis Mölder põhjendab oma kõhklemist sellega, et kõnealune algatus ei erine kuigivõrd aasta varem menetletud rahvaalgatusest “Nõuame 5G tehnoloogia paigaldamise peatamist Eestis!*“, mis kogus 1122 häält.

Tähelepanelik lugeja märkab siiski, et need kaks algatust ei kattu – 5G peatamise asemel nõutakse seekord piirnormide kehtestamist, mis tagaksid inimeste ja keskkonna ohutuse. Hetkel kehtivate normide puhul see kahjuks nii ei ole, nagu on kinnitanud kiirgusmõjusid uurivad teadlased üle maailma, nende seas ka TTÜ emeriitprofessor Hiie Hinrikus.

Eestimaa inimesed ei ole andnud oma nõusolekut osaleda 5G tehnoloogia katsetamisel (tegemist on tehnoloogiaga, mida pole varem inimeste peal katsetatud, seega on tegemist inimkatsetega, mis on rangelt reguleeritud, kuid praegusel juhul neid reegleid ei järgita. Eriti tuleb vältida nende inimestega eksperimenteerimist, kes sõnaselgelt on väljendanud soovi mitte 5G tehnoloogia katsetamises osaleda. Hetkel puudub igasugune kindlustunne või tagasiside, et nende inimeste soovi ja õigust jääda 5G levist puutumatuks on poliitikute poolt arvesse võetud, pigem vastupidi – 5G tehnoloogiast räägitakse avalikus meedias kui möödapääsmatult ja vääramatult kasutuselevõetavast järgmise generatsiooni sidetehnoloogiast, kusjuures pea täielikult on eestikeelses meedias maha vaikitud kõik sellise kiirguse ja tehnoloogiaga kaasnevad võimalikud riskid ja kahjulik mõju nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale.

On lubamatu, et 5G rakendamise protsess jätkub ilma igasuguse avaliku arutelu ja riskianalüüsita.

ÜRO Inimõiguste Hartas (1948) on sätestatud, et
– kõik inimesed sünnivad vabana ja võrdsena (art. 1);
– igale inimesele peavad olema tagatud kõik käesoleva deklaratsiooniga välja kuulutatud õigused ja vabadused (art. 2);
– kedagi ei tohi piinata või julmalt, ebainimlikult või tema väärikust alandavalt kohelda (art. 5);
– kõigil inimestel on õigus olla võrdselt kaitstud mis tahes diskrimineerimise eest (art. 7).

Lisaks rõhutame ja tuletame meelde, et
– kõrgeim võimukandja Eestis on rahvas;
– kõikide riigiametnike prioriteet peab olema tegutsemine Eestimaa ja selle elanike hüvanguks;
– 5G tehnoloogia paigaldamine toob kaasa selle valdkonna teadlaste kinnitusel suurt kahju nii inimestele kui ka keskkonnale;
– Eesti poliitikud ei tohi lubada paigaldada 5G tehnoloogiat. 5G paigaldamist võimaldades on nad rakendanud Eestimaa inimeste üle kriminaalset sundi, mis on kuritegu inimeste vastu;
– poliitikud on põhjustanud oma tegevusega või tegevusetusega kahju Eestimaa inimeste vastu ning ei ole suutnud tagada, et enne 5G paigaldamise jätkamist on kõik võimalikud kaasnevad riskid tervisele ja keskkonnale maandatud;
– inimestel on õigus elule ja puhtale elukeskkonnale ning seda õigust ei tohi ära võtta.

Võtame alljärgnevalt kokku peamised argumendid 5G paigaldamise vastu.

1. 5G PUHUL ON TEGEMIST INIMKATSETEGA

5G tehnoloogia kohta ei ole seni tehtud bioloogilisi ohutusuuringuid ning isegi tootjad ja paigaldajad ei tea, kuidas 5G signaalid reaalajas levima ja käituma hakkavad ning milline saab olema inimeste kiirgusekspositsioon ja selle tervisemõju (i). See viitab selgelt asjaolule, et 5G paigaldamine elukeskkonda on reaalajas toimuv inimkatse, mis aga on vastavalt Nürnbergi koodeksile (ii) keelatud, eriti veel kui puudub inimeste ehk katsealuste teadlik nõusolek.

• (i) Euroopa Parlamendi dokument „5G Deployment: State of play in Europe, USA and Asia“, tsitaadid:
    “Üks asi, mida praegu veel hästi ei mõisteta, on 5G etteennustamatud levimise mustrid, mis võivad kaasa tuua kiirgusega kokkupuute vastuvõetamatud tasemed inimeste jaoks.”
     “Suur mure on kerkimas seoses võimalike mõjudega tervisele ja ohutusele, mida põhjustab 5G-ga kaasnev võimalik et palju suurem kokkupuude raadiosagedusliku elektromagnetkiirgusega. Suurenev kokkupuude ei pruugi tuleneda ainult palju kõrgemate sageduste kasutamisest 5G puhul, vaid samuti ka eri signaalide võimalikust kuhjumisest, nende dünaamilisest loomusest ja kompekssetest häiremõjudest, mis võivad ilmneda eriti tihedalt asustatud linnapiirkondades.”
    “5G raadiokiirgusväljad on üsna erinevad eelmiste generatsioonide omadest 5G keeruliste mõlemas suunas kiirtena toimuvate ülekannete poolest – saatjast seadmesse ja tagasi. Olgugi et väljad on kiirtena tugevalt fokusseeritud, muutuvad need kiiresti ajas ja liikumisel ning seetõttu on ennustamatud, kuna signaalitasemed ja mustrid toimivad vastastikku suletud ringi süsteemina. Seda tuleb veel usaldusväärselt reaalsetes olukordades kaardistada, laborist väljaspool”
    “Pikaajalised tehnoloogia-uuringud on väga hädavajalikud. Üks põhiprobleem on ebatavaline [5G] levimise fenomen…“

• (ii) Nürnbergi koodeks (1949) kehtib kõikidele inimkatsetele, mis seetõttu hõlmab ka 5G paigaldamisega kaasnevat uut ja suuremat kokkupuudet elektromagnetväljadega.
  Koodeksis on sätestatud:
  1. Inimese vabatahtlik nõusolek on hädavajalik. See tähendab, et asjaosalised peaksid saama anda oma nõusoleku katses osalemiseks vabal valikul, ilma pettuseta, sunnita, manipuleerimise või piiranguteta ning piisavalt teadlik olles seonduvatest üksikasjadest, mis võimaldavad teha teadlikku otsust. See tähendab, et katses osalejale on tehtud teatavaks katse olemus, kestus ja eesmärk, meetod ja vahendid katse läbiviimiseks, kõik võimalikud kaasnevad ebamugavused ja ohud ning mõju tema tervisele.
  2. Sellised katsed peaksid olema suunatud ühiskonna hüvanguks.
  3. Sellised katsed peaks olema kavandatud nii, et need põhineksid juba olemasoleval teabel (näiteks eeldused loomade peal läbiviidud katsete põhjal), mis katset õigustavad.
  4. Katsed tuleks läbi viia nii, et oleks välistatud igasugused füüsilised ja vaimsed kannatused ja kahjustused.
  5. Mitte ühtegi katset, kus aprioorselt on alust uskuda, et sellega võib kaasneda surm või kahjustav vigastus, ei tohi läbi viia.
  6. Võetav riskiaste ei tohiks kunagi ületada eksperimendis saavutatavat kasu.
  7. Vigastuste, puude või surma kaudse riski korral tuleks teha nõuetekohased ettevalmistused ja tagada katsealustele piisav kaitse.
  8. Katset peaksid läbi viima ainult teaduslikult kvalifitseeritud teadlased.
  9. Katse käigus peaks katsealusel olema vabadus seda igal ajal lõpetada.
  10. Katse jooksul peab vastutav teadlane olema valmis katse lõpetama, kui tal on alust arvata, et katse jätkumine võib põhjustada katsealuse vigastuse, puude või surma.

2. POLIITIKUD IGNOREERIVAD TEADLASTE JT EKSPERTIDE HOIATUSI JA AVALDUSI 5G KOHTA

2.1. 18. detsembri 2019.a seisuga on 268 teadlast (PhD, professorid) ja arsti (MD) allkirjastanud pöördumise 5G tehnoloogia paigaldamise peatamiseks selle kahjulikkuse tõttu nii inimestele kui ka keskkonnale.

• 13. septembril 2017 esitasid üle 180 teadlase ja arsti 36 riigist Euroopa Liidule üleskutse 5G tehnoloogiale moratooriumi kehtestamiseks, kuni selle tehnoloogia võimalikke ohtlikke mõjusid inimtervisele ja keskkonnale on täielikult uuritud tehnoloogiaärist sõltumatute teadlaste poolt. Lisaks juba olemasolevale andmesidetehnoloogiale (2G, 3G, 4G, wifi jne) tõstab 5G olulisel määral kokkupuudet raadiosageduslike elektromagnetväljadega, mille kahjulik mõju inimestele ja keskkonnale on tõestatud.

2.2. 70 Saksamaa arsti protesteerivad 5G mobiilside vastu.

2.3. Üle 349 Belgia arsti, õe ja tervisetöötaja on allkirjastanud pöördumise “2019 Hippocrates Electrosmog Appeal“.

2.4. Küprose Arstide Liit koos Küprose riikliku keskkonna ja laste tervise komisjoniga on avaldanud seisukoha 5G vastu.

2.5. 29.05.2020 seisuga on kogunenud ligi 300.000 toetusallkirja 218 riigist (sh teadlased, arstid jm valdkondade eksperdid) üleskutsele 5G peatamiseks Maal ja kosmosest “Stop 5G on Earth and in Space“.

• „Hoolimata laialt levinud eitamisele on kogunenud tohutult palju tõendeid selle kohta, et raadiosageduslik (RF) kiirgus on elule kahjulik. Kogunenud on kliinilised tõendid haigete ja kahjustusi saanud inimeste kohta, eksperimentaalsed tõendid DNA, rakkude ja elundisüsteemide kahjustumise kohta paljudel taimedel ja loomadel ning epidemioloogilised tõendid selle kohta, et tänapäeva tsivilisatsiooni peamised haigused – vähk, südamehaigused ja diabeet – on suurel määral tingitud elektromagnetilisest reostusest. See on enam kui 10.000 läbiviidud uuringu tulemus.“
• „Kui telekommunikatsioonitööstuse plaanid 5G-ga täide lähevad, ei suuda ükski inimene, loom, lind, putukas või taim Maa peal vältida ööpäevaringset, 365 päeva aastas kestvat kokkupuudet raadiosageduslike kiirgustega tasemel, mis on kümneid või koguni sadu kordi tugevam kui praegu. Seda ilma mingi põgenemisvõimaluseta meie planeedil. Sellised 5G plaanid ähvardavad põhjustada tõsiseid, pöördumatuid tagajärgi inimestele ja püsivat kahju kõigile Maa ökosüsteemidele.“

2.6. Anthony B. Miller (MD, emeriitprofessor, Dalla Lana avaliku tervise kool, Toronto Ülikool, Kanada) saatis 2.06.2019 mitmetele Eesti poliitikutele isikliku pöördumise, kus rõhutab, et 5G rakendamise peatamine on eluliselt tähtis:

• „Seega need, kes kasutavad mobiiltelefoni või puutuvad muul viisil kokku juhtmevaba kiirgusega, suurendavad oma kehas vähiriski, eriti pärast pikaajalist kokkupuudet või kui kokkupuude on saanud alguse juba lapsepõlves. See tähendab ka seda, et kui 5G rakendatakse, siis võime eeldada, et näeme kõigi nende tervisehädade sagenemist. 5G rakendamise peatamine on eluliselt tähtis.”

2.7. Tallinna Tehnikaülikooli raadiofüüsika emeriitprofessor Hiie Hinrikus, keda Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere nimetab kiirgusteemal Eestis teadaolevalt suurima kogemusega spetsialistiks, kirjutab oma viimases ekspertarvamuses, mis saadeti ka riigikogu sotsiaalkomisjonile enne 5G rahvaalgatuse kohta otsuse langetamist: „Vaatamata aastakümnete jooksul tehtud tuhandetele uuringutele ei ole teadlased siiani suutnud kindlaks teha, milline kiirguse tase on ohutu“, ning et „(k)innitada, et 5G tehnoloogia on täiesti ohutu, ei ole võimalik ei nüüd ega ka peale tuhandet uut uuringut.“

• Hinrikus annab rahvaalgatusele 5G peatamiseks järgneva hinnangu: algatus „on sisult kahtlemata teaduspõhine. Raadiokiirguse tervisemõjuga seotud probleemid vajavad tähelepanu ja lahendamist.“ „Nõustudes iga punktiga Pöördumise põhjenduses, ei saa ma siiski nõustuda selles tehtud ettepanekuga “5G paigaldamine tuleb peatada, kuni selle tehnoloogia võimalikke ohtlikke mõjusid inimtervisele ja keskkonnale on täielikult uuritud tehnoloogiaärist sõltumatute teadlaste poolt ning oleme saanud neilt kinnituse, et see tehnoloogia on ohutu nii inimestele kui ka keskkonnale”. Vaatamata aastakümnete jooksul tehtud tuhandetele uuringutele ei ole teadlased siiani suutnud kindlaks teha, milline kiirguse tase on ohutu (Lisa C). Elusloodus on koherentsete elektromagnetväljadega kokku puutunud umbes sajand. Koherentse kiirgusega kohanemiseks võib kuluda palju rohkem aega. Seega mingi mõju bioloogilistele protsessidele ja võimalik risk tervisele on vältimatud. Kinnitada, et 5G tehnoloogia on täiesti ohutu, ei ole võimalik ei nüüd ega ka peale tuhandet uut uuringut.“
  Hinrikus soovitab 5G asemel maksimaalselt panustada tervisele kahjutu optilise kaabelvõrgu, sh kohtvõrgu kasutusele.

2.8. Ka Tarmo Soomere kirjutab oma arvamuses, et „(k)oherentsetel elektromagnetväljadel, sh 5G tehnoloogia rakendamisega kaasneval kiirgusel, on üldiselt mõju bioloogilistele protsessidele; seega ka teatav risk inimeste tervisele ja muule elusloodusele. See kehtib nii nende raadiosageduste kohta, mida kasutatakse praegu, kui ka nende kohta, mille kasutamist arutatakse seoses 5G tehnoloogiaga.“

3. MITTEIONISEERIVA KIIRGUSE PIIRNORMID EI TAGA TERVISE KAITSET

3.1. Viitamine kehtivatele piirnormidele kui tervisemõjude välistamise tagatisele ei ole olemasoleva teaduse raames enam tõsiseltvõetav. Paljude teadlaste kõrval (i), (ii), (iii) on ka Tallinna Tehnikaülikooli raadiofüüsika emeriitprofessor Hiie Hinrikus seisukohal, et „(k)ehtivad normid on aegunud”, kuna “(s)oojusliku mõju kõrval on ammu leidnud usaldusväärset kinnitust ka nõrga välja mittesoojuslik mõju“. Teatavasti arvestavad praegused Eestis kehtivad mitteioniseeriva kiirguse piirnormid ainult soojuslikku mõju. Seega ei kaitse Eestis mitteioniseerivale kiirgusele kehtivad piirnormid tervisemõjude eest!

• (i) www.kiirgusinfo.ee/teadlased-nouavad-kaitset-elektromagnetkiirguse-eest ja www.emfscientist.org:
  “Elektromagnetväljade bioloogiliste ja tervisemõjude teemal eelretsenseeritud artikleid avaldanud 252 teadlast 43 riigist (15.10.2019 seisuga) on allkirjastanud pöördumise, milles sedastatakse järgmist: „Väga palju hiljutisi teadusartikleid on näidanud, et elektromagnetväljad mõjutavad elusorganisme kiirgustaseme juures, mis on rahvusvahelistest ja riiklikest piirnormidest oluliselt madalam. Nende mõjude seas on suurenenud vähirisk, rakustress, kahjulike vabade radikaalide hulga suurenemine, geneetilised kahjustused, reproduktiivsüsteemi struktuurilised ja funktsionaalsed muutused, õpi- ja mäluvaegused, neuroloogilised probleemid ning negatiivne mõju inimese üldisele heaolule. Kahjustused ulatuvad ka inimestest kaugemale, aina rohkem koguneb tõestusmaterjali kahjuliku mõju kohta nii taimedele kui ka loomadele.“

• (ii) https://www.kiirgusinfo.ee/teadlased-ja-arstid-hoiatavad-5g-voimalike-tosiste-tervisemojude-eest/:
  “Praegused ICNIRPi “ohutusjuhendid” on iganenud. Kõik ülalmainitud kahjulikud mõjud ilmnevad ka siis, kui kiirgus on väiksem ICNIRPi “ohutusjuhendite” piirmääradest, mistõttu on vaja uusi ohutusstandardeid. Eksitavate juhendite põhjuseks on ICNIRPi liikmete huvide konflikt nende suhete tõttu telekomi- või elektrifirmadega, mis õõnestab erapooletust, mis peaks valitsema mitteioniseeriva kiirguse avalikkuse ekspositsiooninormide regulatsiooni puhul.“

• (iii) https://www.degruyter.com/view/j/reveh.2015.30.issue-2/reveh-2015-0001/reveh-2015-0001.xml:
  “Pulseerivad elektromagnetväljad, nagu 5G, on enamikel juhtudel bioloogiliselt palju aktiivsemad kui pidevad, mittepulseerivad lained samade keskmiste väljatugevuste juures. Kuna nende impulsside väljatugevuste keskmised on arvutatud 6-minutilise kokkupuuteaja põhjal, nagu ICNIRPi ja ELi 2013 suunistes, siis need suunised väidavad, et mingit mõju ei saa tekkida, kuna 6 minuti keskmine väljatugevus on liiga madal. Sellest saab järeldada, et ELi ja muud sarnased suunised on vigased ega suuda kaitsta lühikeste tugevate impulsside tekitatud mõjude eest.”

3.2. Oluline on siinkohal rõhutada, mida Hinrikus kirjutab oma hiljutises ekspertarvamuses koherentse (s.o tehislike seadmete tekitatava) elektromagnetkiirguse kohta: tegemist on kiirgusega, mille ohutut taset pole kindlaks tehtud ja mille ohutus tervisele pole tõestatud, mille mõju on kumulatiivne ning mille puhul „(p)ikaajaline viibimine ka nõrgas koherentses elektromagnetkiirguses võib viia pöördumatute muutusteni ja võib ohustada tervist“.

3.3. Veel enne seda, kui tehti ettepanek 5G kasutuselevõtuks, on teadlased üle maailma esitanud kümneid petitsioone ja pöördumisi, kaasa arvatud üle 3000 arsti, kes allkirjastasid Freiburgi apellatsiooni, nõudes traadita tehnoloogia laienemise peatamist ja uutele tugijaamadele moratooriumi kehtestamist.

3.4. Vt ka 40 viidet dokumentidele, mille on koostanud teadlased ja/või arstid 17 aasta jooksul (2002.a kuni 2019.a aprillini) ning milles väljendatakse tõsist muret seoses kokkupuutega väikse võimsusega elektromagnetväljadega (mis kehtivate piirnormide järgi ei peaks tervist kahjustama, kuid tõendatult siiski kahjustavad).

4. POLIITIKUD IGNOREERIVAD RAHVUSVAHELIST ÕIGUST

4.1. ÜRO inimõiguste harta sätestab: „Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja turvalisusele” (art. 3) (see tähendab ka ohutut elukeskkonda ning õigust mitte olla tehnoloogia kaudu pideva jälgimise all); kedagi ei tohi piinata või kohelda tema väärikust alandavalt (art. 5) (ehk asetada inimese tahte vastaselt kiirgustoksilisse keskkonda); igaühe isiklik elu ja kodu on puutumatud (art. 12) (ehk inimestele tuleb tagada kiirgusvaba kodu); igal inimesel on õigus riigi piires vabalt liikuda ja oma elukoht valida (art. 13) (see tähendab, et liikumis- ja elukohavaliku vabadust ei tohi piirata tervist kahjustava ja/või talumatu kiirgusfooniga).

4.2. ÜRO laste õiguste konventsiooni kohaselt kohustuvad riigid tagama lapsele heaoluks vajaliku kaitse ja hoole (art. 3), tagama lapse ellujäämise ja arengu (art. 6) ja võtma asjakohaseid meetmeid haiguste vastu võitlemiseks, võttes arvesse keskkonna saastatuse ohte ja riske (art. 24 punkt c).

4.3. Nürnbergi koodeksit (1949) kohaldatakse kõigi inimesega seotud katsete suhtes, seega hõlmab see ka uue, kõrgema raadiosagedusliku kiirgusega 5G kasutuselevõttu, mida ei ole enne turule toomist eelnevalt ohutuse osas testitud. „Inimese vabatahtlik nõusolek on absoluutselt hädavajalik” (art. 1). Kokkupuude 5G-ga on aga selgelt paljudele tahtmatu. „Ühtki eksperimenti ei tohiks läbi viia, kui on a priori põhjust uskuda, et selle tulemuseks võib olla surm või vigastuste tekkimine” (art. 5).

Üle 10 000 teadusliku uurimuse tulemused ja sadade, tuhandeid liikmeid esindavate rahvusvaheliste organisatsioonide hääled, kes on kannatanud tekkinud traumade tõttu, ja juba olemasolevate traadita sidevõrkude pärast oma kodudest lahkuma sunnitud inimesed ongi juba „a priori põhjus uskuda, et tekivad surm või vigastused”.

4.4. UNESCO ettevaatuspõhimõte sätestab: ”Juhul, kui inimtegevused võivad kaasa tuua moraalselt vastuvõetamatut kahju, mis on teaduslikult võimalik, kuid pole kindel, tuleb astuda samme selle kahju vältimiseks või vähendamiseks.”

4.5. Euroopa Komisjoni ettevaatusprintsiip ”võimaldab kohest reaktsiooni võimaliku ohu korral inimtervisele… institutsioonid võivad võtta kasutusele kohesed kaitsemeetmed ilma, et tuleks oodata reaalseid tagajärgi… kus riskid on muutunud ilmselgeks… tuleb tegutseda ennetavalt”.

4.6. Euroopa Nõukogu Resolutsioon 1815 (2011) soovitab ”võtta kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et vähendada kokkupuudet elektromagnetväljadega, eriti sellistega, mida tekitavad mobiiltelefonide raadiosagedused, ja eriti laste ja noorte kokkupuudet, kelle risk haigestuda ajukasvajasse näib olevat suurim…” Assamblee soovitab tõsiselt, et kohaldataks ALARA (as low as reasonably achievable ehk nii madal kui mõistlikult saavutatav) põhimõtet, mis puudutab elektromagnetväljade või kiirguse nii termilist (soojuslikku) kui ka mittetermilist (mittesoojuslikku) või bioloogilist mõju.
Muu hulgas soovitatakse kehtestada siseruumides Eestis kehtivatega võrreldes sada tuhat korda madalamad piirnormid.

4.7. Euroopa Keskkonnaagentuur (The European Environment Agency) hoiatab “igapäevaseadmetest tuleneva kiiritusriski eest”, olenemata sellest, et kiirgus on WHO ja ICNIRPi standarditest nõrgem. “On palju näiteid, kus minevikus on eksitud ettevaatusprintsiibi vastu, mis on kaasa toonud tõsise ja sageli pöördumatu kahju tervisele ja keskkonnale… Kahjulik kokkupuude võib olla laialdaselt levinud enne, kui on olemas „veenvad“ tõendid pikaajalise kokkupuute kahjulikkuse kohta ja bioloogiline arusaam [mehhanism] sellest, kuidas see kahju tekib.”

4.8. Euroopa keskkonna- ja tervisealase tegevuskava (2008–2010) vahekokkuvõte: „Euroopa Parlament (2008) … märgib, et üldsusele kehtestatud elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormid on vananenud,… ei võta ilmselgelt arvesse info- ja sidetehnoloogia arengut, Euroopa Keskkonnaagentuuri antud soovitusi ega Belgia, Itaalia ja Austria poolt vastu võetud rangemaid kiirgusnorme, samuti ei käsitleta haavatavate rühmade küsimust, nagu rasedad, vastsündinud ja lapsed.”

4.9. Maailma looduse harta (1982): „Välditakse tegevusi, mis põhjustavad loodusele tõenäoliselt pöördumatuid kahjustusi… kui potentsiaalselt kahjulikke mõjusid pole võimalik täielikult mõista, siis tegevus ei tohiks jätkuda” (art. 11).

4.10. Lisaks oleks 5G võrgu rajamine ja aktiveerimine sellisena, nagu seda praegu on kirjeldatud, vastuolus
– mitmete metsloomade ja lindude kaitse ning looduslike elupaikade kaitse direktiividega
– Berni ja Bonni konventsioonidega.

• Taani advokaadibüroo Bonnor Advokater advokaat Christian F. Jensen on koostanud õigusliku arvamuse 5G kohta ning jõudnud järeldusele, et 5G paigaldamine on vastuolus keskkonna- ja inimõigustega. Analüüs keskendub tulemustele, mis on dokumenteerinud kas tegelikke elektromagnetväljade kahjustusi või nende riski inimestele, loomadele ja taimedele.
  „Nii palju, kui sellised tõestatavad uuringutulemused on kättesaadavad, on need märkimisväärselt suurema tähtsusega kui leiud, mis ei ole suutnud tuvastada [EMVde] kahjustust või riski, kuna viimati nimetatud rühm iseenesest ei välista võimalust, et tõelised kahjustused või riskid on olemas. Kui ühel juhul on kaitstavalt teaduslikult tõestatud, et kahjustav mõju või kahjustuse risk on olemas, siis tõsiasi, et kümme kaitstavat katset ei näidanud sellist mõju või riski, ei ole asjakohane.“
  Õigusliku arvamuse lõppjäreldus on, et 5G võrgu rajamine ja aktiveerimine sellisena, nagu seda praegu on kirjeldatud, oleks vastuolus praeguste keskkonna- ja inimõigustega, mis on kirja pandud Euroopa inimõiguste konventsioonis, ÜRO laste õiguste konventsioonis ning Berni ja Bonni konventsioonides. Selline järeldus tugineb “väga märkimisväärsel saadaoleva teadusliku dokumentatsiooni hulgal, mis näitab, et elektromagnetkiirgus on kahjulik ja ohtlik inimeste (eriti laste) tervisele, loomadele ja taimedele.”
  See kehtib ka juhul, kui kiirgus jääb piirnormide piiresse, mida soovitab ICNIRP ja mis on praegu kasutusel ka Eestis.
  “5G täpsed kahjustavad tervisemõjud ei ole teada, kuna [5G tehnoloogia] süsteem ei ole täpselt määratletud, kuid arvestades raadiosagedusliku elektromagnetkiirguse mõjude kohta seni tehtud uuringuid, nt inimeste ja loomade kehale, sh DNA kahjustuse ja oksüdatiivse stressi teket, tundub väga ebatõenäoline, et [5G] ei tooks kaasa samasugust kahju kui praegused süsteemid, eriti kuna see põhineb samal põhilisel kiirgusvormil.“
  Elektromagnetväljade põhjustatavad tervisemõjud on dokumenteeritud juba vähemalt aastast 1966, seega ei ole enam ammu alust väitel, et kahjulik mõju ei ole tänaseni piisavalt tõestust leidnud.

5. POLIITIKUD IGNOREERIVAD EESTI INIMESTE TAHET

5.1. 2019. aasta aprilliks oli 1122 inimest ametlikult, portaali www.rahvaalgatus.ee kaudu teatanud oma soovist, et 5G paigaldamine Eestis peatataks, kuni saame olla kindlad selle ohutuses nii inimestele kui ka keskkonnale. Sellist kindlustunnet ei ole me tänaseni saanud, hoopis vastupidi.

5.2. Ülalnimetatud rahvaalgatus oli 2019.a juunist septembrini arutlusel riigikogu keskkonnakomisjonis (KEKK) ja sotsiaalkomisjonis (SOTK), kes septembris langetatud otsustes lükkasid inimeste soovi tagasi, tuues oma põhjendustes välja muu hulgas järgmist:

a) „Teaduslikult tuvastatavad uued riskid elusloodusele võivad tekkida millimeeterlainete sagedusdiapasoonis (sagedustel 30 GHz ja enam), mis aga erinevad 5G tehnoloogia puhul kasutusele võetavatest sagedustest kümneid kordi.” (KEKK)

b) „Oleme teadlikud, et 5G tehnoloogia puhul kasutusele võetavad sagedused on lähedased juba kasutusel olevatele sagedustele.” (SOTK)

c) „… praegu ei ole põhjust peatada 5G tehnoloogia paigaldamist sagedustel 3400-3800 MHz ja 694-790 MHz”(KEKK)

Kõik eeltoodud tsitaadid näitavad komisjonide arvamust, et nad andsid rohelise tule ainult 5G madalamatele sagedustele, mitte kõrgematele millimeeterlaine sagedustele, mida KEKK isegi oma avaldatud seisukohas peab riskantseks. Ometi kuulutas Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga 2019. aasta lõpus välja tähtaja ettepanekute esitamiseks uute 5G millimeeterlaine sageduste kasutuselevõtu osas, mis tähendab, et komisjonid on oma otsustes kas tahtlikult või teadmatusest andnud eksitavat infot. Samuti on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi dokumendis “Eesti 5G teekaart” paika pandud eesmärk, et detsembriks 2020 peaks olema 24,25– 27,5 GHz sagedusala või osa sellest kättesaadav maapealsetele süsteemidele, mis võimaldavad osutada traadita lairibateenust.

5.3. Lisaks on mitmed Eesti inimesed saatnud SOTKi ja KEKKi liikmetele teatise, et nad keelduvad osalemast mis tahes, sh 5G tehnoloogiaga läbiviidavates katsetes ehk ei ole nõus olema seni inimeste peal testimata tehnoloogia katsealused.
SOTK on teatise saatjatele saatnud vastuse, et nad on teatisega tutvunud – seega 5G paigaldamist jätkuvalt lubades astuvad nad vastu Eestimaa inimeste tahtele.

KOKKUVÕTE

5G lubamisega asetatakse ilmselgelt ja lubamatult kõik 5Gga kokkupuutuvad inimesed katsejänese seisu, sest tegemist on tehnoloogiaga, mida tänaseni ei ole piisavalt uuritud, et olla kindel selle ohutuses nii inimestele kui ka keskkonnale. Pigem koguneb aina infot selle kahjulikkuse kohta. Ja nagu Hinrikuse ekspertarvamusest, samamoodi sadade teadlaste ja arstide hoiatustest oleme lugenud, on juba praegu kasutusel oleva tehnoloogiaga kaasnev tervisemõju väga tõsine.

Kõike eeltoodut arvestades on selge, et 5G tehnoloogia paigaldamist inimeste vaba tahte vastaselt ja ilma nende teadliku nõusolekuta saab käsitleda ründena inimeste vaimse ja füüsilise tervise vastu.

Rahvaalgatuse kaudu andis 2019. aastal 1122 inimest selge sõnumi, et ei soovi 5G tehnoloogiat, kuni selle ohutus saab tõestatud. Ja prof Hinrikus väidab, et selle ohutust ei olegi kunagi võimalik tõestada. Seega juhul, kui inimeste vastuseisust ja põhiõigustest hoolimata Eestis 5G paigaldatakse, tuleb ilmtingimata ja viivitamatult austada vähemalt nende 1122 ja rohkema inimese soovi jääda 5Gst puutumatuks, sest tehnoloogia, eriti veel riskantne tehnoloogia, majandusareng ja raha ei saa mitte mingil tingimusel olla olulisem kui inimeste ohutus ja tervis.

Kuna aga 5G hõlmab enneolematut kokkupuudet kiirgusega, mis on teadaolevalt kahjulik inimeste tervisele ja keskkonnale, on ülimalt oluline, et 5G kasutuselevõtt kõikjal Eestis viivitamatult peatatakse, ning kõik need, kes on seotud selle kasutuselevõtu jätkamisega, võetakse vastutusele.